Rakvere Reaalgümnaasiumi liikumiskuu pani sammuma
Üha enam räägitakse laste liikumise vähenemisest. Nagu mujal maailmas, nii on ka Eesti laste ja noorte seas suureks probleemiks ebapiisav liikumisaktiivsus. Erinevad uuringud näitavad, et alla 20% Eesti lastest liigub nii palju, kui Maailma Terviseorganisatsioon soovitab, so iga päev aktiivset liikumist vähemalt ühe tunni.
Näeme ka oma koolis, kuidas laste liikumine üha väheneb. Hommikul tuuakse õpilased autoga kooli ka naabertänavast.
Liikumisaktiivsuse tase kujuneb nelja liiki käitumisest: aktiivne mäng ja liikumine (vabal ajal), organiseeritud spordis osalemine (kehalise tund ja/või treening), aktiivne transport ja kehaliselt mitteaktiivne aeg. Kehaliselt mitteaktiivne aeg suureneb nutiseadmete kasutamise ehk ekraaniaja arvel, aktiivse transpordi (jalgsi, jalgrattaga) vähenemist soodustab laste autoga kooli toomine nii hästi ohutuse kui mugavuse kaalutlustel.
Oleme koolis veendumusel, et regulaarne liikumine peaks olema igapäevaelu osa. Meie saame justkui mõju avaldada vaid koolipäeva raames, aga et tekitada lastes liikumisharjumusi ka väljaspool kooli, otsustasime novembris pöörata liikumisele rohkem tähelepanu. Kuulutasime välja liikumiskuu – sammulugemise kuu.
Välja otsiti ja sõpradelt laenati sammulugemise kellad ja nutitelefonidesse sai alla laetud vastavad äpid. Vahetundide ajal oli näha maja ümber jalutajaid ning koridorides treppidel üles-alla liikuvaid entusiaste. Koolis oli kuulda vahvatest eksperimentidest ja võrdlustest, kas ja missugune seade ikka kõige täpsem on. Eeskujuks olid aktiivsed õpetajad, kes lastega sammude osas võistlesid.
Et liikuda päevas vajalik hulk, ei pea käima ilmtingimata trennis. Liikudes saab sammud kokku lugeda erineval moel: kõnni kooli, kõnni koolist koju, liigu rattaga, mine vahetunnis õue, jaluta kodus koeraga, võta osa rahvaspordiüritusest, matka, uju, või kõnni kasvõi unes, kõik sammud lähevad arvesse. Kooli poolt andsime õpilastele märku, et usaldame neid sammude arvu üles märkimisel. Liiguvad nad ju enda heaks!
Ettevõtmises lõi kaasa 350 liikujat so 1/3 koolist. Kokkuvõtteks suurima keskmise sammude arvuga õpilane oli kolmandast klassist, mida võis ka aimata, sest I kooliaste on oluliselt liikuvam võrreldes järgmistega. Kõige rohkem liikujaid oli 10.R klassist, 28 osalejaga!
Võib-olla mängis rolli ka see, et liikumiskuu lõppedes jagasime auhindu. Ja siin peab väga kiitma meie linna huvikoole ning spordiklubisid, kes meie ettevõtmist toetasid. Koostöö oli suurepärane. Noorte liikumise toetamiseks on meie linna erinevad asutused ja klubid valmis alati panustama. Auhindadeks olid spordivahendid, pääsmed spordiüritustele ja erinevad võimalused tasuta treeninguteks kogu klassile. Lisaks jagasime Ida-Päästekeskuse poolt erinevaid ohutusalase teabega kingitusi.
Tundus, et liikumine vähendas nutiseadmes istumist ja võimalust omavahelisteks arusaamatusteks. Hakkas silma, et panustati ka perekonniti ja liiguti koos rohkem. Natukene vähenes hommikune liiklusvoog koolimaja ukse ette. Õpetajatetoas oli kuulda arutamist, kas lähme teatrisse jala või… Koolis hakkasid toimima pallivahetunnid. Igatahes kõndisime novembrikuuga kokku 83 752 923 sammu, tegime koos maakerale 1,5 tiiru peale.
Oma tervise ja hea enesetunde jaoks saab iga inimene ise väga palju ära teha ja selleks sobib igasugune liikumine. Kõige raskem on ennast mõnusate koduseinte vahelt välja ajada. Aga garanteerin, et pärast tunned rõõmu ja rahulolu.
Kadri Vahula,
Rakvere Reaalgümnaasiumi õppealajuhataja
