Rakvere Teater – elu alles ees
Sel hooajal täitub Rakvere Teatril 85 eluaastat. Nagu juubilarid ikka, imestab ka tema, kuidas ta nii ruttu selle järjekordse verstapostini on jõudnud – tagasi vaadates oli ju kõik nagu eile.
Lauri Saaber,
Rakvere Teatri kirjandustoimetaja
Mõningase ärevusega otsib ta hommikul peegli ees juustest halle karvu, kontrollib ka, ega juuksed pole hõrenema hakanud ja pealagi keset kuppu ei läigata. Tulemusega laias laastus rahule jäänud, pöörab ta pilgu taas peeglisse ning tõdeb, et ehkki laitmatult rõõsad ta näojooned enam ei ole, on sinna ilmunud teatav küpsus, miski, mida võiks isiksuseks, väljakujunenud karakteriks nimetada. Elu ja ilma on ta jõudnud näha üksjagu. Juba ammu ei ole ta mingi kollanokk. Kõrvatagused on küll märjad, aga seda sellepärast, et ta teab need viisakalt puhtaks pesta.
Mälu on alles, pea lõikab, kui kohvi antakse, liigesed ei valuta, võhma jätkub ringreisil Eestimaa teises otsaski. Mõndagi on õpitud, aga tahe edasi õppida – seegi on alles. On huvi maailma vastu. On oskus rõõmu tunda ja mitte liialt põdeda. Jah, rahakest vahel napib – aga kellel ei napiks? See-eest on tal sõbrad, prioriteedid, millest pole täiesti kadunud nooruslik idealism – pakkuda ümbritsevatele oma olemasoluga midagi, mitte elada vaid enda jaoks. Tunda seotust, julgustada ja lohutada. Sisimas pakitseb mängulust, mis üksikute tüütumate päevade kiuste – aga kellel neid poleks? – ei kao vist kunagi.
Kas on võimalik, tabab ta end äkki uitmõttelt, et parim iga seisab veel ees? Parimad aastad, parim vorm – ja üldse kõik parim? Siiski-siiski, ilus on see elu, ohkab Rakvere Teater lootusrikkalt (ehk ometi pisut vanainimeselikult?), lõpetab peeglisse vahtimise (grimmitoas tuleb seda niigi teha, nii et seda nägu) ning käärib käised asjalikult üles, et minna tööle, alustada oma 85. hooaega.
Uuslavastused
Sügishooaja uusrepertuaar käivitus kodumaise materjaliga – reedel esietendus teatri väikeses majas „Klaaslaps“, Maarja Kangro kõneainet äratanud dokumentaalromaani lavaversioon. Ühiskonnas tihti välditud teemal – emaduslootuse luhtumine – kirjutatud teos kujunes ilmumise aegu paljudele teraapiliseks just oma aususe tõttu, keeldumise tõttu „katta tõde meigikihiga“, nagu ütleb lavastaja ja dramatiseerija Urmas Lennuk. Sarnast teraapilist raputust taotleb lavastuski – sedalaadi seesmist puhastumist, mis kaasneb raskest olukorrast läbikäimise, enese ja elutahte uuesti leidmisega kõigele vaatamata. Peaosas Jaune Kimmel, teistes osades Madis Mäeorg ja Imre Õunapuu, kes on ühtlasi lavastuse muusikaline kujundaja.
Suures majas lükkab 20. septembril hooajale hoo sisse ambitsioonikas rahvusvaheline koostööprojekt – esietendub soome lavastaja Anna-Maria Lipponeni (Studio Total) kaua ette valmistatud töötlus ameerika kultusautori Hubert Selby Jr-i romaanist „Reekviem unistusele“, mille õigused on maailmas teatrilavale toomiseks antud esimest korda. Selles loos kaotab lesknaise, tema poja, poja sõbra ja poja pruudi elu kinnismõtteliselt unistusi jahtides juhitavuse. Visuaalselt keerukat filmilikku lavastust mängitakse äärmise tehnilise nõudlikkuse tõttu vaid kodusaalis. Osades Anneli Rahkema, Märten Matsu, Tuuli Maarja Möller, Peeter Rästas, Liisa Aibel, Silja Miks, Tiina Mälberg ja Elar Vahter.
25. oktoobril jõuab suures majas publiku ette klassikalises vaimus perekonnadraama „Tsikaadide aeg“, milles lagunevasse USA lõunaosariikide istandusemajja sõidab kokku üksteisest võõrdunud suguselts, et jagada ära hiljuti surnud perepea pärandus. Noorema põlve autori Branden Jacobs-Jenkinsi näidendis tõusevad märksõnadena esile maa ja linna, rikkuse ja vaesuse, maailmavaadete ja põlvkondade vastandus, aga ka andestus, mineviku taak, vanemate ja laste eest hoolitsemine. Ansamblitükis, kus igal tegelasel oma tõde, teevad kaasa Ülle Lichtfeldt, Laura Niils, Rainer Elhi, Margus Grosnõi ning külalistena Marion Tammet, Natali Väli, Petra Liisa Pilv ja Viktooria Väli. Lavastab teatri kunstiline juht Peeter Raudsepp.
6. detsembril esietendub väikeses majas Samuel D. Hunteri „Vaal“, mis siinmail tuntud sellel põhineva, Oscariga pärjatud filmi kaudu. Heasüdamliku, pööraselt ülekaalulise eraku rollis, kes on lõksus nii oma kehas kui ka kodus, astub üles Peeter Rästas; tema orbiidil tiirlevaid inimesi, kes näevad teda läbi oma isiklike soovide pitseri, kehastavad Silja Miks, Tuuli Maarja Möller, Anneli Rahkema ja Johannes Richard Sepping. Liigutava loo ligimestesse uskumisest lavastab Andres Noormets (Ugala).
Jõuluaega peab teater lastelugude kullafondi kuuluva muusikalise muinasjutuga „Piparkoogimehike“, milles köögiriiulil seiklevad erinevad tegelased. Kui inimesed parajasti pealt ei näe, võivad ellu ärgata paljud elutuks arvatud asjad. Lavastaja Eili Neuhaus, osades Liisa Aibel, Tiina Mälberg, Jaune Kimmel, Märten Matsu, Eduard Salmistu ja Imre Õunapuu. Kohtumine jõuluvanaga ja kingitus kuulub, nagu ikka, pileti sisse. Esietendus suures majas 7. detsembril.
Teatrilahvka
Hooaja avaüritusena viidi 13. septembril Rakvere keskväljakul läbi teatrilahvka, kust lisaks soodsama hinnaga piletitele oli huvilistel võimalik soetada teatri ladudest pärit kostüüme, dekoratsioone ja rekvisiite ning maitsta teatrirahva valmistatud head-paremat. Lahvkamüügi tulu (v.a piletimüük) kingitakse Tallinna loomaaiale, mis jõudis äsja oma 85. sünnipäeva ära tähistada.
Kuni päris sünnipäev saabub ja suur pidu uksele koputab – ikka Eesti Vabariigiga samal kuupäeval –, on plaanis veel mitmeid meeleolu tekitavaid üritusi. Muuhulgas jätkuvad teatrikohvikus ustava publiku leidnud kontserdid ja viktoriinisarjad ning välja on kuulutatud näidendivõistlus, et õhutada uute kodumaiste teatritekstide loomist.
End juubelilainele sättides ei jää Rakvere Teater andunult peeglisse vahtima, vaid katab nii uutest kui ka vanematest lavastustest oma vaatajaile rikkaliku laua. Sest elu on tal alles ees, alati – see algab iga etendusega otsast peale.
