Täna on teatrimajas suur pidu, kus teatri sünnipäeva tähistab ligi pool tuhat külalist. Rakvere Teater avati 1940. aasta 24. veebruaril ning esimeseks lavastuseks oli August Kitzbergi „Tuulte pöörises“, mida muide mängiti taas suure eduga ka paari aasta eest.

Tõnu Lilleorg

Tänasel päeval on teater kenasti pildil, etendustel käib palju rahvast ning usinalt antakse külalisetendusi pea kõikjal Eestis. Ringireisimise lembust tõestab statistika, nimelt andis Rakvere Teater 2013. aastal suurte riigiteatrite seas kõige rohkem etendusi maakondades, lausa 93 korda. Teise koha hõivas ringireisimise arvestuses Ugala 51 ja kolmanda Endla 33 etendusega. Teatrietenduste publiku arv on kaks viimast aastat ületanud 66 000 piiri, mis on tubli tulemus, kui vaadata, et trupp on võrreldes teiste teatritega väiksem ja Rakveres võrreldes teiste teatrilinnadega vähem elanikke. Eelmine aasta oli teatrile edukas välissuhtluses, kui „köögiga” anti Soomes lausa 30 etendust. Samuti on viimaste aastate teatriauhindadelt toodud koju parima meespeaosatäitja priis ja teenitud olulisi nominatsioone.

Lugusid täis maja

Kuigi tänane teatrimaja näeb välja igati noobel, on see nii olnud alles viimased 10 aastat. Selge vajadus remondi järele tekkis 70ndate lõpus, kui tekkis ka mõte, et praegune väike maja võiks kuuluda samuti teatrile. Siis olid seal taara- ja viinalaod. Ometi remonti ei toimunud ja 1983. aastal tuli suure saali lae alla tõmmata võrgud, et krohv publikule pähe ei pudeneks. 90ndate kätte jõudes oli olukord niivõrd halvenenud, et suures saalis ei saanud enam üldse etendusi anda, siis mängiti kultuurimajas ja teistes kohtades. Remondiraha kogumiseks korraldatati Haljalas 1000 krooni ball, kui oma sõsarteatrile tulid appi teised teatrid, pakkudes rahvale meelelahutuslikke etteasteid. Lahked inimesed ostsid ballile pääsme, mille hind 1000 krooni võrdus tollal keskmise palgaga. Nii saadi 1994. aastaks siiski kõige hädalisem remont tehtud ning etendusi kodulaval edasi anda. Tänase šiki ilme omandas teatrimaja 2005. aasta septembris, kui teatrimaja avati pärast põhjalikku renoveerimist, mis tehti arhitekt Raul Vaiksoo kavandi järgi.

Peokava peegeldab ajalugu

Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe sõnul on korraldustoimkond peokava ettevalmistamisel tuhlanud hoolega arhiivides ja leidnud naljakaid käskkirju, ajaleheartikleid ja kirjavahetusi. Kõik need kantakse külalistele täna ette. „Kava on humoorikas ja kerges võtmes, tuima ajalootundi pole plaanis esitada,“ ütles Saaremäe. Lisaks kuuleb ohtralt laule. „Vaade ajalukku on vürtsitatud lauludega, mis pärinevad meie lavastustest läbi aegade. Mõned laulud on praegustest lavastustest, aga püüame vaadata ka päris kaugele, nii kaugele, kui meie arhiiv ulatub,“ lausus peanäitejuht. Lisaks oma näitlejatele laulavad mõned külalised, kes on olnud seotud teatriga ühel või teisel moel. „Nimepidi ei tahaks külalislauljaid välja öelda, kes veidi teab teatri lähiajalugu, võib vaikselt hakata mõtlema, kes meil siis laval üles on astunud, ja huvitav, kas nemad ka tulevad,“ kergitas Saaremäe saladuseloori külalisesinejate eest vaid tsipake. Peoõhtu toimub kõikjal teatrimajas, muidugi väikeses majas ning ka kultuurimaja saalis. Peolisi tantsutavad bändid, teiste hulgas televisooni aastavahetuse programmist tuttav „Swingers“ ja DJ-d. „Lusti ja lõbu ja kõike saab olema,“ oli Saaremäe kindel, et peoõhtuks ollakse hästi ette valmistatud.

Mida ootab teater aga sünnipäevakingiks publikult? „Arvan, et iga teatri külastus ongi meile kingitus,“ muheles Üllar Saaremäe, „loodaks ikka endiselt rohkearvulist külastamist, et meid maha ei jäetaks. Muid kingitusi ei oskagi oodata. Teeme teatrit ju publiku jaoks.“

Rahvarohke ja ratastel: fotomeenutus mullusuviselt Baltoscandalilt, kui teatrimaja õu kihas teatrisõpradest ja Rakvere oli terveks nädalaks Eesti teatrielu keskpunkt. Hästi äratuntava logoga bussi uksel seisab üks eesti tipplavastaja Renate Keerd. Foto: Heigo Teder

____________________________________________________________

PEANÄITEJUHT SOOVITAB

Üllar Saaremäe:

„Sel hooajal jõuab publiku ette veel neli uuslavastust, neist esimene, kuulus lugu ettevõtlikust puunukust juba 6. märtsil.

„Buratino“. „Lastelugu koos legendaarse muusikaga Olav Ehala sulest.“

„Põhjas“(26. märts). „Maksim Gorki näidendi lavastab Jussi Sorjanen Soomest, tema oli ka üks soomlastega koostööprojekti eestvedaja.“

„Sinatraga kuu peal“ (10. aprill). „Laval suurepärane duett Ülle Lichtfeldt – Tiina Mälberg, väikese paralleeli võiks tuua kunagisest hittlavastusuest „Toatüdrukud“. Sel korral mängivad nad põetajaid. Lavastab Ivo Eensalu, näidendi autorilt Marie Jonesilt on varem Rakveres lavastatud „Kivid taskus”.“

„Maailma parim küla“ (19. juuni). „Etendus toimub teatrimaja taga rahvaaias, seekord ei sõida me linnast ära oma suvehitti tegema. Lugu räägib mehest, kes ehitas kiriku, mille ümber tekib küla, kus kõik õitseb ja inimesed elavad rõõmus ja lustis. Ümbritsev maailm seisab aga kolmanda maailmasõja künnisel. Selle päris prohvetliku loo lavastab Jaanus Rohumaa. Ja muidugi mängime suvel mulluseid menulavastusi „Üks pealuu Connemaras“ ja „Mina olin veel väikene“.”