Rakvere Teatri suvelavastus “Maailma otsas” näitab õnnelike inimeste elu
Rakvere linna Pikal tänaval on sel suvel liikumist veelgi enam kui tavaliselt, sest 16. juunil esietendub tänavaäärses hoovis suurejooneline suvelavastus, mille toob publiku ette suurte kogemustega vabaõhutükkide lavastaja Raivo Trass.
Tõnu Lilleorg
Lavastus põhineb Andrus Kivirähki kolm aastat tagasi ilmunud samanimelisel romaanil. “Kui see ilmus, ostsin ta kohe ära, lugesin läbi ja tekkiski mõte, et seda peaks tegema,” rääkis Trass. “Kivirähk vangutas küll pead, et tema kirjutas ju romaani, mitte näidendi, mina vastu, et romaani saab ka näidendiks teha. Urmas Lennuk tegi selle näidendiks vormimise töö ära, ütleme, et minu tahtmise kohaselt,” selgitas lavastaja tüki sünnilugu.
Kirjandusspetsialistide sõnul on romaan “Maailma otsas” võrreldes Kivirähki varasemate menukitega “Rehepapp” ja “Mees, kes teadis ussisõnu” mõtlikum ja südamlikum, kuid endiselt kirjanikule omaselt vaimukas.
Näitemängu mängitakse spetsiaalselt ehitatud suvelaval, mis asub Pika tänava maja number 26 hoovis. Trassi sõnul on suure vabaõhulavastuse eeldusteks avarus, distantsid ja suur tegelaste hulk.
Publik istub näoga Kolmainu kiriku suunas, selja taha jääb linnus. Poolringi ulatuses on lavale ehitatud inimeste kodusid, millel välissein puudub, et saaks sisse kiigata. Olemas on ka romaanist tuttav Opossumi kohvik. Publikut mahub tribüünile üle poole tuhande.
Lavastuses on tegelasi ligi 40, tükis näeb ka nelja sõiduautot. “Vabaõhulavastuse puhul on oluline, et näitemäng jaotuks konkreetses maastikus,” märkis Trass. “Oleme nii leidnud, et siin on see klapp olemas,” oli ta mängupaigaga rahul.
“Meie tükis ei ole kellegi nina vingus. Tegelastel on oma põhimõtted, millest võib tuleneda, et nad võivad olla kadedad ja kiuslikud, kuid ikkagi tunnevad elust mõnu,” rääkis Trass tüki sisu kohta. “Me näeme siin eestlasi ühes niisuguses äärelinna kogukonnas ja niisugused me oleme, meil on oma valud ja rõõmud. Aga peaasi, mis on Kivirähki kõige suurem voorus: nad on siiski õnnelikud.” Raivo Trass lubas, et näitemängu vaadates saab selgeks, mida tähendab väljend “maailma otsas”.
- juunil saab sealsamas suvelaval Opossumi kohvikus kohtuda Andrus Kivirähkiga.
Hetk proovist, vasakul osatäitja Ivo Leek (näitetrupp KaRakTer), Raivo Trass ja osatäitja Tarmo Tagamets. Foto: Mari Rohtla
Maria Klenskaja teeb Rakvere Teatris debüüdi
Eesti Draamateatri näitlejanna mängib lavastuses Mallet, kes elab samasugust elu nagu kõik teised.
Maria, kas mängite esimest korda Rakvere Teatri lavastuses?
Jaa.
Millised on muljed?
Väga meeldivad.
Raivo Trassiga olete ilmselt varem koostööd teinud?
Raivo Trass oli minu õpetaja lavakunstikateedris. Viimasel kursusel tegi ta juba Draamateatris lavastust ja sealt läks järjest edasi, tuli palju lavastusi, nagu “Möödunud suvel Tšulimskis”, “Nukitsamees”, “Reinuvader Rebane” ja “Ešelon”. Näitlejatena oleme Raivoga koos mänginud “Parvepoistes” ja “Reigi õpetajas”. Kõike ei oska nimetadagi.
Mängite proua Mallet, kellele meeldib koos poja Kaljuga jalutamas käia.
No käivad jah, nagu ikka inimesed jalutavad.
Mis asju Malle selles näitemängus ajab?
Minu meelest samu asju, mida kõik tegelased siin ajavad, igaühel oma maailm ja igaüks elab oma maailmas.
Tükis on nii palju tegelasi ja laval nii palju tube, kas kõik mahuvad ikka siia platsile ära?
No miks nad ära ei mahu, siin tagapool seisab veel üks vana maja tühjalt, kunagi oli sealgi elu.
Mida ütlete Kivirähki raamatu kohta?
Mina olen suur Andruse austaja, meeldib kõik, mis ta siiamaani on kirjutanud. Mul on ainult suur rõõm, kui saab sellise materjaliga töötada. Peaasi, et ära ei riku seda materjali, seda romaani. See on nagu ilus kleidiriie, millest tuleb nüüd prooviperioodil kleit õmmelda, naised saavad sellest aru.
Maria Klenskaja. Foto: Mari Rohtla
