Rakvere turule jõudis hapukurgihooaeg

Rakvere turul käib vilgas kauplemine ja lisaks värskele kurgile on minev kaup till ja küüslauk. Ilusa ilmaga on kohal ka „turuvarblased”. Kui nad taaraautomaadi taga liiga kuraasikaks muutuvad, palutakse neil viisakalt lahkuda ja plats puhtaks teha.

Ülle Kask

Rakvere turu administraatoril Riina Mitil on lõikuskuu reedetel hommikuti käed-jalad tööd täis. Kui Kuulutaja temaga kokku sai, suhtles ta parajasti telefoni teel kliendiga, kes tundis huvi, kas vaarikaid veel müüakse. „Kahjuks on vaarikaaeg juba läbi. Ka mustikad on otsakorral, lähevad juba pehmeks ja kasti põhjas moosiks.”

Mitt on rahul, et tänavu on varakult müügil olnud palju metsaande, eriti muidugi kukeseeni, ning varsti hakkab pohli tulema, mis metsa all juba punetavad.

Aiapidajad on kurtnud, et tänavune vihmane suvi on viljade valmimise kahe nädala võrra hilisemale ajale nihutanud. Mitt sellega nõus ei ole. „Mustikad ja kukeseened olid juba varakult müügil,“ kinnitas ta. „Algul kurdeti, et kurki on vähe. Nüüd aga on hapukurgihooaeg alanud ja koos tilli ja küüslauguga on need hästi minev kaup. Hind on ka soodne: kilo maksab üks euro. Kui kellelgi kurgid õhtuks müümata jäävad, võib saada veelgi odavamalt.”

Administraatori sõnul on turg avatud teisipäevast laupäevani, aga isegi pühapäeval tulevad mõned korilased metsaandidega kauplema. „Ega me neid siis ära aja. Muidu aga maksab müügimeeter 1 euro ja 2 jooksvat meetrit 2 eurot,” teavitas ta.

„Mõne jaoks on kohamaks võib-olla kallis, aga katused ja lauad on ju meie poolt,” rääkis Riina Mitt, kelle töölaual oli pakk Kuulutajaid. Naine selgitas, et tema saab reede hommikul ajalehed Turu kaubamajast, sest ka turumüüjad tahavad nädalalehte, mis Grossi poodidest ruttu otsa saab.

„Turuvarblased” naudivad ilusat ilma

„Meil on ka oma „turuvarblased,” ütles Riina Mitt kelmikalt muiates. „Mõne kodanikuga, kes taaraautomaadi juures liiga lärmakaks muutuvad, lähen ja vestlen, et see on eravaldus ja teiste inimeste töökoht, siis nad lahkuvad. Nendega peab delikaatne olema.”

Parajasti nautiski taaraautomaadi taga ilusat ilma kolmest mehest koosnev seltskond. Nad sõid praeliha ja saia ning rüüpasid midagi kilekotti peidetud pudelist peale. Küsimuse peale, kuidas neil läheb, kõlas reibas vastus: „Hästi, aga naisi on vähe.”

Helmut ütles, et nad elavad kodutute varjupaigas. „Hommikul kell 8 aetakse sealt välja ja õhtul lastakse sisse. Praegu on ilus ilm, aga kui sajab, oleme märjad, tilgume, kuid tahaks ju ka sooja saada,” kõneles mees.

Arno, kes end Tootsi koolivennaks nimetas, lisas, et „niimoodi me siin kükitame, sest bussijaamas olla ei tohi.“

Helmut oli uhke selle üle, et nemad vend Aivoga on olnud üleriigilises meedias kui Eesti teised vennad Voitkad. „Meist tehti lugu, kui talvel Ehituse ABC taga soojakus elasime. Varjupaigast põgenesime oma hütti sellepärast, et õhtul pidid kella andma, kui sisse tahtsid saada. Nüüd on natuke lahedam, saab väljas suitsu teha ja ei pea enam tabaluku taga istuma.”

Mis aga tuleval talvel saab, ei tahtnud mehed mõeldagi. „Praegu on soe, aga küll me mingi koha ikka leiame. Külmarohtu pruugime päeval, õhtuks peame kained olema, sest muidu jäävad sotsiaalmaja uksed meie ees suletuks.”

Elektrikarjus peletab metssigu

„Neiu tuleb kahe kotiga, kirju seelikuga ja otse minu poole,” hõiskas rõõmsameelne vanem proua naisele, kes köögiviljaletile lähenes. Tiiu Sats rääkis, et tema on penskarist potipõllumees ja kasvatab juurikaid 0,3 hektari suurusel maalapil. Pontsakad kollased ja punased kartulid ning sibulad kasvavad tema liivasel maal hästi suureks.

Naine on metssigade peletamiseks tarastanud põllulapi elektrikarjusega. „Ühel õhtul kasvuhoones tomateid rohides kuulen, et käib mingi klikk-klõkk. Läksin vaatama, mis hääl see on, ja 13-15 siga maiustasid minu kartulitega. Siis soovitasid jahimehed panna ümber põllu elektrikarjuse,” kõneles naine. „Algul panin ühekordsed traadid, aga need ei aidanud. Siis soovitati panna kahekordne tara, madalam põrsaste peletamiseks. Nüüd ei pääse isegi Aafrika katk enam minu kartulimaale,” oli Tiiu Sats rõõmus. „Las sead käivad naabruses asuvatel viljapõldudel nosimas.”

Venemaa kodanik kaupleb majatarvetega

Sergei Titov kaupleb mitmemeetrisel müügiletil slaavi päritolu kosmeetika ning majapidamistarvetega. Härrale, kes rotimürki soovis, õpetas Titov, et pulber tuleb panna sügavasse auku, siis kaovad vesirotid, mutid ja teised närilised aiast ja majast ära.

Osta võis veel Ukraina õmblusnõelu, Valgevenest pärit pesukummi, matšalkasid (rahvapärane vene laen pesemisnuustiku kohta – toim) ja mitut sorti saunaseepe. Isegi meestele pärast habemeajamist mõeldud odekolonn Saša oli müügil, aga troinoi ehk kolmekordne oli juba ära ostetud. Saialilletinktuuri eestikeelselt etiketilt võis lugeda, kui kasulik see välispidiseks tarvitamiseks on.

Titov oli uhke, et kannab Vene kosmonaudi German Titoviga sarnast perekonnanime, ja toonitas, et käib ainult reedeti Rakvere turul kauplemas. „Mina olen Vene passiga Vene kodanik ja elan Kiviõlis. Eestis on mul alaline elamisluba, seepärast saan igal ajal üle piiri käia.”

Keelatud ravimeid nagu analgiin ja tsitromoon Titov oma sõnul üle piiri ei too.

Meesterahvas, kes oma nime avaldada ei soovinud, müüs mett ja õunu. Tema ja ühe ostja vahel käis äge vaidlus hinnapoliitika ja tingimise üle. „Kauba omanik on kauba peremees ja tema määrab hinna,” lausus müüja. „Eestlased ei ole hirmus tingijad, me oleme ikkagi kultuursed inimesed.”

Ostja aga väitis, et meil ei kehti turul kultuur, vaid mentaliteet. „Kui näiteks Türgis joostakse sulle järele ja kauba hind võib langeda poole odavamaks, siis Eestis ju nii ei ole, aga võiks,” ei andnud ta alla.

„Kui võtta eeskuju idamaadest, siis oleks meil kauplemisel pidev kahepoolne pressing ja seda eestlased välja ei kannata. Meil ju poes ka ei öelda, et kas saaks 50 senti odavamalt, see  pole kultuursele inimesele kohane,” jätkasid mehed vaidlemist.

Eks igaühel ole oma õigus ja turul kauplemine hõlmab peale suhtlemise ka hinna üle tingimist ning hapukurgi või maasika maitsmist.

Riina Mitt on kaks aastat turul administraatorina töötanud ja siin igasugust ilma ja inimesi näinud. „Aianduse asi on mulle hingelähedane. Eriti tore on kevadel, mida võib nimetada turu kõrgperioodiks. Siis hakatakse kauplema taimede ja istikutega. Kõik müügiletid on võetud ja peame neid juurde panema. Järgmine tipphooaeg saabub juunis maasikate müügiga. Need kohad broneeritakse juba varakevadel. Kahju, et talvel kauplejaid vähe on. Siis võtan ma ajaviiteks lumelabida ja möllan sellega. Mina tööd ei karda,” rääkis Riina Mitt ja asutas end turumüüjatele Kuulutajaid viima.

Fotod: Turu administraator Riina Mitt kiirustab kaupmeestele Kuulutajaid jagama.

Turuvarblased – Rakvere „vennad Voitkad” Aivo (vasakul) ja Helmut (keskel) ning nende sõber Arno naudivad taaraautomaadi taga ilusat ilma.

Venemaa kodanik Sergei Titov kaupleb slaavi päritolu majatarvetega. Fotod: Ülle Kask