Rakvere Vabriku tänava räämas kinnistust sai avalik haljasala
Rakvere Rahvaaia taga asus aastaid räämas kinnistu, millele naaber oli kokku tassinud rämpsu ja püsti pannud isegi mõned ehitised. Nüüd on see koht korda saanud ja muutumas avalikuks haljasalaks.
Katrin Uuspõld
Kõne all olev kinnistu Rakveres Vabriku tn 16 kuulus varasemalt riigile, kuid paari aasta eest sai omanikuks Rakvere linn. Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Riin Sikka sõnul oli ala toona pikka aega korrastamata ja sinna oli naaberkinnistu elaniku poolt omavoliliselt ehitatud hoone, välikamin, kuur ja piirdeaed.
„Kuna kinnistul olnud ehitised olid amortiseerunud ning risustasid linnaruumi, otsustas linnavalitsus ebaseaduslikud ehitised lammutada ja maa-ala heakorrastada,” märkis Sikka.
Keskkonnaspetsialist rääkis, et sel alal on erinevad inimesed erinevatel aegadel omasoodu toimetanud. „Minuni on jõudnud info, et esimese vabariigi ajal oli sel kohal olnud Rakvere prügila. Mingitel asjaoludel sai aga üks proua sinna kõrvale elamukinnistu ja rajas sellele alale iluaia, mis oli linna üks kaunimaid. Tema initsiatiivil on rajatud ka praegu veel Näituse tänava poolt nähtavad astangud ojas. Elamukinnistu ümbruses asuv maa kuulus riigile ja nüüd linnale,“ rääkis Sikka.
Peale kinnistu omandamist alustas linn alalt jäätmete likvideerimist ning eelmisel aastal taotles linnavalitsus ehitiste lammutamiseks toetusrahastust SA-lt Kredex. Toetuse summa oli 11 550 eurot, linn on lammutus- ja korrastustöödele ning nendele järgnenud planeerimistöödele panustanud 7163 eurot.
Sikka sõnul ei olnud korrastustööd sugugi lihtsate killast, sest tõepoolest tuli maa seest välja rohkelt kõikvõimalikku prügi. Prügist vabanenud ala aga kujundati avalikuks haljasalaks, kuna seda näeb ette ka Rahvaaia ja selle piirkonna detailplaneering. Veeti kohale mulda, külvati muruseeme. „Kinnistut läbiva oja ületamiseks rajati jalakäijate sild, et suunata jalutajaid nautima veevulinat ja soovi korral istuma ka oja teisel kaldal,” rääkis Riin Sikka.
Krundile jääb samuti tiik, Sikka teab rääkida, et aastakümnete eest olnud selles allikatoitelises veesilmas isegi vähki. Et tiigi üks kallas on üsna järsk, siis on plaan ohutuse mõttes peagi sinna ka põõsarinne istutada, et keegi pahaaimamatult vette ei veereks. „Ilmselt kibuvitsapõõsaid,“ nimetas ta.
Hetkel näeb ala veidi lage ja trööstitu välja, kuid Sikka loodab, et järgmise suve teiseks pooleks on püsiv murukamar kujunenud ja tulevikus on plaanis paigutada haljasalale ka paar pinki ning täiendada veel haljastust.
„Paljudel elanikel oli harjumus üle oja läbi teise kinnistu minna, aga see läbikäik põhjaküljes olevale naaberkinnistule suletakse, ja kinnistu omanik ehitab aia ette,“ teavitas keskkonnaspetsialist.
SA Kredex lammutustoetuse abil on kavas lammutada sel aastal veel Rahvaaias asuv amortiseerunud käimla ja Kasarmu tänaval loomade varjupaiga lähedal paiknev väike kasutuseta ehitis, kus kunagi varjupaik alustas tegevust.
Püsiva murukamara kujunemiseni veel aega, tulevikus on plaanis paigutada alale ka paar pinki ning täiendada veel haljastust. Foto: Riin Sikka
