Rakveres inspireeriti tulevasi õpilasfirmasid

20. aprillil toimus Rakvere Targa Maja suures saalis koolituspäev „Mina? Ettevõtja?“ eesmärgiga motiveerida ja inspireerida noori ettevõtlusõppega alustama. Lääne-Viru Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse programmi juht Anu Oja selgitas, mis ja kellele on mõeldud õpilasfirmad.

 Seidi Lamus-Tšistotin

Kui teadlikud on tänapäeva noored ettevõtlusest ja selle võimalustest?

Kindlasti on pilt väga erinev ja sõltuv iga üksiku õpilase taustast. Kellel on näiteks vanemad ettevõtjad, on teadlikkus kindlasti suurem. Või kui ollakse põhikoolis juba minifirma aasta läbi tehtud. Majanduskursust võtavad gümnaasiumis paljud. Kui aga räägime õpilasfirmade metoodikast, mis pakub väga praktilist lähenemist ja õpet ettevõtluse osas, siis vaadates maakonna õpilasfirmade arvu (sel aastal 11), tuleb siiski tunnistada, et sellest ettevõtlusõppe metoodikast väga paljud meie maakonna noored osa ei saa. Seega väga praktilist ettevõtluskogemust, mida õpilasfirmade programm pakub, ikkagi enamusel Lääne-Virumaa noortel pole.

Milline on teiepoolne konkreetne abi noortele, mida hõlmavad endas koolitused?

Koolide juurde tekkivad õpilasfirmad tegutsevad juhendaja käe all, kuid enamasti ju ei jätku ka õpetajatel seda aega iga teemaga süvitsi minna – 45 minutist ei pruugi piisata ja paljud õpetajad tegelevad õpilasfirmadega tundideväliselt. Tihti pole  õpetajast juhendajal endal ka neid vajalikke kogemusi, mis on praktikutel ja koolitajatel. Nii ongi arenduskeskuse eesmärgiks toetada õpilasfirmade liikmetest noori erinevate koolitustega läbi õppeaasta. Näiteks selliste koolitustega, mis pööravad tähelepanu, kuidas arendada oma ideed, kuidas paremini turundada, mida silmas pidada laatadel ja müügisituatsioonides, kuidas toimetada õpilasfirma raamatupidamisega.

Eelmise aasta lõpus kutsusime ellu ka Lääne-Virumaa õpilasfirmade laada, mis toimus enne jõule Põhjakeskuses. Kevadeti aga proovime kokku tuua aasta otsa toimetanud õpilasfirmad ning uued õpilasfirma tegemisest huvitatud noored, et võimaldada neil koos inspireeruda koolitajate ja oma eakaaslaste kogemusi kuulates, mis oligi reedese koolituspäeva mõte.

Kõige sellega on Arenduskeskus toimetanud viimased kaks aastat ning kindlasti püüame pidevalt oma programmi täiustada ning õppida koos noortega ja noortelt.

Kas täiskasvanu juhendamine on alati nõutav või võivad noored ka omapäi tegutseda?

Õpilasfirma puhul on kindlasti nõutav Junior Achievementi vastava juhendajakoolituse läbinud juhendaja olemasolu. See aga siiski ei tähenda, et õpetaja/juhendaja koos noortega kõike teeb – firma on ikka noorte oma ja programmi mõte ongi selles, et noored teevad ise, otsustavad ise ja mõtlevad ise. Juhendajal on rohkem toetav roll ja vajadusel aitab ta noori suunata, kui ollakse jõutud mingisse olukorda, kust edasi minna ei osata.

Muidugi ei saa keegi ütelda, et noored ei tohi ise omapäi koolis midagi ette võtta ja näiteks oma kohvikut avada, aga lihtsalt sellisel juhul ei saa sellist algatust nimetada õpilasfirmaks, sest seda ei luba programmi reeglid.

Kas on ette tulnud üllatavaid/fantastilisi äriideid või tooteid?

Eesti noortel läheb Euroopas oma õpilasfirmadega väga hästi ja tihti tuuakse võistlustelt esikoht – tuntud õpilasfirmad on näiteks biolaguneva jäätmekasti ideega eelmisel kevadel võidu Eestisse toonud Hugo Treffneri Gümnaasiumi firma Festera. Tuntud on ka puidust kellade tootja Wooch või šokolaadilusikaid tootev Spoony – mõlemad registreerisid end õpilasfirma-aasta lõppedes osaühinguteks.

Muidugi on hästi vahva, kui noored tulevad uudsete ideede ja lahenduste peale, kuid ma siiski ei rõhutaks selle ettevõtlusõppe vormi puhul niivõrd toote või teenuse ainulaadsust, kui just seda, et noored saavad väga praktilise kogemuse riskivabalt lihtsamate toodete valmistamisest ja müügist juba väga noorelt kätte ning on omandanud julguse tulevikus ka päris ettevõtlusega alustada.

Sel aastal Kadrina Keskkooli juures tegutsenud minifirma Motivatsioonilaks õpilastel oli tegelikult lihtne idee – nad valmistasid laatadel ja üritustel koha peal erinevaid smuutisid ning müüsid neid motiveerivate lausetega topsides. Lihtne toode, aga nad olid suurepärased müüjad ja ise väga agarad erinevate müügivõimaluste otsijad. Paari nädala eest toimunud minifirmade võistlusel saavutasid nad oma tootega teise koha. Seda kindlasti just oma innukuse ja müügioskuse tõttu.

Või näiteks Väike-Maarja õpilasfirma Amore, mis toodab maisihelveste baasil maiustusi. Taaskord lihtne toode, aga nad on olnud väga tublid erinevate müügikanalite leidmisel. Nad pole jäänud lootma ainult teiste poolt korraldatavatele laatadele – nende tooteid müüdi koolipuhvetis ning õpetaja sõnul ei jõudnud nad jõulude ajal tellimusi ära täita, sest nende tooteid tellisid ettevõtted oma jõulupakkidesse.

Õpilasfirma programm õpetabki ettevõtlikkust, probleemide lahendamise oskust ja kastist välja mõtlemist.

Ettevõtluskoolitusel osalesid õpilased üle terve Lääne-Virumaa.

Foto: Kristel Mänd