Rakveres jõuti oluliste verstapostideni

koolid

Kolmapäeval toimus Rakveres lausa kaks märgilist sündmust – riigigümnaasiumi rajamiseks sõlmiti leping ning ametikooli õpilaskodu sai nurgakivi.

Liisi Kanna

Rakvere Ametikooli õpilaskodu projekti kogumaksumus on 4,5 miljonit eurot. Sinna on kavandatud 200 majutuskohta ning hoone netopinnaks on ligi 3000 ruutmeetrit. Lisaks ehitatakse õpilaskodu juurde jalgrataste hoiuruum, spordiväljak ning parkla.

Rakvere Ametikooli direktor Kuno Rooba nentis hoone nurgakivi panemise tseremoonial, et õpilaste üks pikaajaline unistus hakkab reaalseks saama. „Kui ma mõtlen tagasi eelnevatele aastatele, siis õpilastel on olnud siiamaani direktorile ainult üks etteheide ja see on puudutanud just elamustingimusi õpilaskodu,“ sõnas direktor.

„Täna näeme oma silmaga, et hoone valmib jõudsalt,“ rõõmustas Rooba, avaldades lootust, et uus hoone hakkab õpilastele pakkuma kodusoojust.

Kaasaegne õpilaskodu

AS Merco Ehitus Eesti juhatuse liige Jaan Mäe avaldas heameelt, et tööd plaanipäraselt edenevad. „Alles oktoobrikuus allkirjastatud ehitusleping on kenasti juba ehitusse formeerunud. Vana hoone on lammutatud, vundamendid on valminud. Ja nagu ütles objektijuht, esmaspäevast algab juba seinaelementide montaaž. Nii et ehitus on hästi käivitunud,“ sõnas Mäe.

Juhatuse liige märkis, et Merco Ehitus on viimastel aastatel edukalt osalenud Eesti haridustaristu ehitamisel. „Eelmisel aastal valmis Viimsi Riigigümnaasium, nüüd ehitame Rakvere Ametikooli õpilaskodu. Riigi Kinnisvara on väga meeldiv koostööpartner, sest meil on hea meel ehitada sellisele tellijale, kes huvitub tänapäevastest ehitusvõtetest, mudelprojekteerimisest ja muudest innovatiivsetest lahendustest, mis teeb ehitustempo ladusamaks,“ lausus ehitusfirma esindaja.

Lisaks tõdes Mäe, et see ehitus on vastutusrikas, kuna Rakvere Ametikoolis koolitatakse ka ehitusmeistreid: „Nad hakkavad kindlasti teraselt jälgima, mida ja kuidas siin ehitusplatsil toimetatakse. Aga julgen omalt poolt lubada, et kõik saab olema parimas korras. Loodan, et on põhjust siin aasta lõpus koguneda juba avamisüritusele.“

Ka Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Kati Kusmin tõi esile kasutatavaid innovatiivseid lahendusi, uue ja vana liitmist. „Siin saab olema ajaloolise Rakvere Õpetajate Seminari hoonega koos uus kaasaegne õpilaskodu hoone, mis vastab kõikidele tänapäevastele tingimustele ning on energiatõhus liginullenergiahoone,“ sõnas Kusmin. „Loodan, et sügiseks jõuame kvaliteetselt ja tähtaegselt finišisse.“

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tabas n-ö kaks kärbest ühe hoobiga, osaledes riigigümnaasiumi lepingu allkirjastamise eel ka õpilaskodu nurgakivi panekul. Minister kiitis Rakvere Ametikooli tegevust tervikuna.

„Kutseharidus on Rakveres olnud mitte ainult hinnatud ja hea kvaliteediga, vaid ka üle vabariigi teed rajav. Ka seekord on heameel tõdeda, et Rakvere on ühena esimestest väga jõuliselt mitmete uuenduste elluviimist alustanud,“ tunnustas Reps, tuues näiteks nii suurema tähelepanu pööramise individuaalsusele, laiapõhjalise õppekava kui eesti keele õppe toetamise.

Kahe kooli koostöö

Nurgakivi asetamise järel suundusid ministeeriumi ja Rakvere linna esindajad linnavalitsuse saali, et allkirjastada leping riigigümnaasiumi rajamiseks Rakverre.

Kui kaks aastat tagasi sõlmiti heade kavatsuste kokkulepe, millega mõlemad pooled kinnitasid valmisolekut kooli loomiseks, siis nüüd on täpsustunud nii maht, asukoht kui suunad.

„Loodetavasti sai kaua tehtud kaunikene ja Rakvere linnaruumi tuleb üks tõeliselt vägev asi, mis teenindab kogu maakonda,“ sõnas Rakvere linnapea Marko Torm.

Linnapea tõi ka esile tulevase riigigümnaasiumi olulisust Rakvere ilmes toimuvate suurte muutuste juures. „Linnas on praegu toimumas väga palju, millesse on panustanud ka mitmed inimesed – eelmised linnajuhid, volikogu liikmed, spetsialistid, arhitektid. Kuidagi on läinud nii, et väga palju linna palet muutvaid otsuseid kulmineerub mingil kujul just selles valitsemistsüklis,“ märkis Torm.

Riigigümnaasiumi ehituse osas räägitakse nüüd juba konkreetsetest kuupäevadest ning kool alustab tööd hiljemalt 1. septembril 2022. aastal. Riigigümnaasium rajatakse kinnistule L. Koidula 11b ning seal saavad olem õppekohad umbes 540 gümnasistile.

Haridus- ja teadusminister toonitas, et kuigi ehitusest on ehk kõige lihtsam rääkida, sest see on osa, mida kõik näevad, siis tegelikult tehakse ruumi programm ikkagi sisu järgi. „Kõigepealt tuleks kokku leppida sisu – mida me seekord tahame. Ja õnneks on nii palju vahvaid riigigümnaasiumeid ees, kelle kogemustest õppida,“ lausus Mailis Reps.

Ka tõdes minister, et maakonna koolivõrku puudutavad teemad on vaja alles põhjalikumalt läbi arutada. „Kuidas teiste omavalitsuste koolid riigigümnaasiumiga suhestuvad, saavad nad siia kaasatud ja seetõttu oma koolis gümnaasiumiharidust ei anna või toimivad mingil moel filiaalidena – see tuleb alles läbi rääkida,“ märkis Reps, lisades, et riigigümnaasiumi ambitsioon on ju siiski laiem, kui olla ühe linna keskkool.

Kuna Rakvere riigigümnaasiumi puhul ollakse konkreetse sisu planeerimisega alles täiesti alguses, siis avaldas minister lootust, et leitakse ka vähemalt mõni õppe osa, kus saab teha ühiseid õppekavasid kutseharidusega. „See on kindlasti järgmise etapi märksõna, sest pidevalt kasvab nende noorte inimeste hulk, kes tahaksid minna gümnaasiumisse ja sinna juurde sooviksid õppida midagi praktilist,“ märkis Reps.

Teemat kommenteerides kinnitas Rakvere Ametikooli direktor, et näeb samuti koostöö vajalikkust. „See, et oleme uues õpilaskodus näinud ette majutuskohad ka tulevase riigigümnaasiumi õpilastele, on üks kõige lihtsam ja väiksem asi. Olulisem on, et tulevased noored saaksid paralleelselt gümnaasiumi õpingutega endale ka mõne kutse kõrvale,“ arvas Rooba.

„Integreerimine peaks olema hästi tihe. Võimalusi, mida teha, on meeletult palju, küsimus on inimeste tahetes. Ametikooli juhtkonna poolt võin kinnitada – meil on valmisolek ja tahe tulevase riigigümnaasiumiga koostööd teha olemas,“ kinnitas ametikooli direktor.

 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Rakvere linnapea Marko Torm riigigümnaasiumi rajamise lepingut allkirjastamas.

Foto: Liisi Kanna