Rakveres korrastatakse kaks maja erivajadustega inimestele
Narva tänav 7 ja 9 majadesse rajatakse 20 elukohta, kuhu kolivad praegused Rakvere Lille Kodu elanikud. Lille Kodus hakkavad omakorda elama uued inimesed, teiste hulgas osa Imastu Kool-Kodu kasvandikke.
Liisi Kanna
AS Hoolekandeteenused juhatuse liige ning teenuste direktor Liina Lanno nentis, et praegused Lille Kodu elanikud on väiksema toetuse vajadusega.
„Need inimesed, kes seal täna elavad, saavad üsna hästi ise hakkama,“ rääkis Lanno. „Õhtust hommikuni tulevad nad ise toime, teevad ise otsused. See keskkond, mis on uutes kohtades, võimaldab natuke suuremat iseseisvust. Tingimuste poolest muutub see, et neil on rohkem inimeste hulgas olemist.“
Lille Kodusse saavad omakorda kolida rohkemat abi ja tuge vajavad inimesed. Sealne keskkond võimaldab aidata suurema toetusevajadusega inimesi ning pakkuda 24tunnist teenust.
„Lille Kodu on kompaktsem kui uued majad. Seal on kõik tegevusruumid, et inimene saaks talle osutatava teenuse komponendid võimalikult lähedalt kätte,“ seletas teenuste direktor olukorda.
Eesmärgiks sulgeda ühiselamu tüüpi asutused
Uute majade ostmine ei ole aga mitte ASi Hoolekandeteenused ühekordne ettevõtmine, vaid osa suuremast plaanist. Erihooldekodude reorganiseerimine on sätestatud 2014. aastal vastu võetud erihoolekande arengukavas ning seda toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Selle järgi tuleks erivajadustega inimestele osta või ehitada väiksemad ning kaaskodanike hulka rohkem sulanduvad elukohad.
„Eesmärk, miks üldse selliseid muudatusi praegu tehakse, on sulgeda suured koridori või ühiselamu tüüpi asutused. Selleks on Euroopa Liit eraldanud raha,“ tõi Lanno välja.
„See on ka kogu läänemaailma suundumus, et ei tekitata mingisuguseid kunstlikke keskkondi mitte ühelegi inimgrupile. Kui inimesel tekib vajadus toe ja abi järele, siis ta selle ka kogukonnast saab. Ta ei pea selleks minema kusagile elama.“
Teenuste direktor leidis, et meie riigi areng on jõudnud sinnamaani, kus nähakse, et säärased suured institutsioonid ja asutused ei ole inimväärsed ega võimalda privaatsust.
„Me ju keegi ei taha elada kodus, kus on 300 kaaslast. Või et pere, kellega õhtul koos elutuba jagada, koosneb 40 inimesest. See ei ole loomulik,“ näitlikustas Liina Lanno olukorda.
Oma toidu ning majutuse maksavad elanikud ise kinni. Väga väikeseid maju ei saa seepärast teha, et siis ei jaksataks maksta. „Kümme on veel selline üsna suur pere, võiks väiksem olla,“ sõnas Lanno.
Tema sõnul maksab riik praegu kinni hooldustöötajate palga ning teenused. Veel väiksemate majade puhul läheks majutuse hind kallimaks ning riik peaks ka seda toetama hakkama.
AS Hoolekandeteenused on seadnud endale standardi, et enamikul inimestel oleks oma tuba ning need, kes soovivad kaaslasega elada, saaksid sedagi teha.
Plaanitakse sulgeda Imastu Kool-Kodu
AS Hoolekandeteenused on kõigest üks ettevõte, kes selliseid teenuseid pakub. Kuna tegu on suure organisatsiooniga, siis on ka nende ümberehitusprojekt kõige suurem.
„Sulgeme, ma arvan, seitse suurt asutust üle Eesti. Eesmärk on aastaks 2023 need asutused kinni panna,“ rääkis teenuste direktor.
Teiste hulgas plaanitakse sulgeda Imastu Kool-Kodu. Osa sealsetest elanikest kolib vabanevasse Lille Kodu majja.
Rakveresse ostetud majad loodetakse remontida aasta lõpuks, see oleneb aga hoonete hetkeolukorrast.
Lisaks plaanitakse meie maakonnas uus erivajadustega inimeste kodu rajada Kundasse. „Seal oli esialgu kohalikel elanikel väga palju küsimusi. Ma loodan, et saime hirmud maandatud. Kui ei ole kokkupuudet natukene teistmoodi käituvate inimestega, siis sellised tekivad,“ kirjeldas Lanno Kunda inimeste algset reaktsiooni.
Rakveresse rajatavate kodude osas ei ole ettevõte seni naabritelt tagasisidet saanud. Samas nentis teenuste direktor, et näiteks Lille tänava lähimate naabritega on koostöö läbi aastate väga hea olnud. Lisaks rõhutas ta, et selliste kodude puhul ei ole tegu hooldekoduga selle sõna institutsionaalses mõttes, vaid väikese grupi inimeste elupaigaga.
Kogukonnateenuste üksusekohti rajatakse mitmesse maakonda. “Juurde võib tulla umbes 30 üksust üle Eesti,“ lausus Lanno. See annab erivajadustega inimestele tulevikus suurema valikuvõimaluse ning nad saavad elada kodukohale lähemal.“
Ostetud majad loodetakse korda teha aasta lõpuks. Foto: Liisi Kanna
