Rakveres saab kogukonnaliikumisena alguse linna mõttekoda
|Eelmisel suvel korraldas Rakvere Kondivalu linnaosa oma meeleoluka päeva, varem oli seda teinud ka Moonaküla-rahvas. Kui Kodaniku Ühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kuulutas välja stipendiumikonkursi kogukonnaliikumise arendamiseks, siis hakkas Kondivalu päeva üks eestvedajatest, Krõõt Nõmmela-Mehide, saama tuttavatelt stipendiumi-linki soovitusega, et „Krõõt, mõtle selle peale!“.
„Kuna see klappis täielikult minu varasema ideega, et iga Rakvere linnaosa korraldaks midagi ja kogukond hoiaks kokku, siis osalesin konkursil ja sain ka stipendiumi,“ rääkis Krõõt Nõmmela-Mehide. „Taolist stipendiumi annab KÜSK välja esimest aastat, taotlusele oli vaja ka kogukonnaliikmete nõusolekut, leida mentor, saada arenduskeskusest soovitus.“
Nõmmela-Mehide viitas, et oma linnaosa-päeva korraldamise kogemus on praegu nii Moonakülal kui Kondivalul, aga koos tehes, kogukonnaliikumist luues, saaks linna kogukonnaelu, heaolu ja kultuurielu parandada.
„Probleem võib olla selles, et on inimesi, kes tahaks, aga üksinda ei jõua ning pole ka oskust, kuidas leida üles oma linnaosa inimesed, kel samuti tahe olemas,“ rääkis Nõmmela-Mehide. Tema idee on üle linna kutsuda kokku huvitatud inimesed.
„Mõttekoda hakkab regulaarselt koos käima, esimesel korral tutvustatakse ideed ning loodame, et oma linnaosa inimesed leiavad üksteist ja saavad omavahel tutvuda. Edaspidi valitakse iga linnaosa initsiatiivgrupp, luuakse elanikele infovahetuseks Facebooki grupp, kuhu saavad ka linnaosa inimesed ise oma teavitusi ja murekohti-küsimusi postitada. Tulevikus saavad sündida ka linnaosadeülesed grupid vastavalt huvidele, näiteks noored emad, keskkonnateemad, heakord. Loomulikult saab sündida ka ideid, kus üks linnaosa korraldab jaanipäeva tähistamist, teine volbrit jne,“ rääkis Nõmmela-Mehide.
Ta viitas, et Rakveres on kogukonnaliikumise ajalooline algataja MTÜ Rakvere Majaomanike Selts, kust igast linnaosast on valitud üks linnaosavanem, mõttekoja eesmärk on aga leida igast linnaosast suurem kaasatus. „Mida rohkem inimesi erinevate teadmiste, oskuste ja mõtetega on, seda rohkem suudame nii oma linnaosade kui ka kogu linna jaoks ära teha. Seda parem on ka infovahetus nii linna tegemistest linnakodanikeni ja linnakodanike soovidest linnavalitsuseni,“ leidis ta.
Mõttekoja idee taga on lisaks Krõõt Nõmmela-Mehidele ka Reesi Efert, Marika Kundla, Laila Talunik, Helle Komp ja Kaisa Laas.
Esimene mõttekoda tuleb kokku 25. aprillil algusega kell 17.30 Lääne-Viru Keskraamatukogu neljanda korruse saalis.