Rakveres sai nurgakivi ja nime Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja
Rakveres kerkib sajandi ehitis – Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja, mis sai sel kolmepäeval pidulikult nurgakivi. Tseremoonia toimus Rakvere linna aukodaniku, maestro Arvo Pärdi 89. sünnipäeval.
Talvel alanud ehitustööd Vabaduse tn 4 kinnistul hõlmavad Pauluse kiriku restaureerimist ja uue hoonemahu rajamist ühes maa-aluse parkla ning väljakuga.
Rakvere linnapea Triin Varek kinnitas, et kompleksi valmimist oodatakse pikisilmi. „Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja loomine on viimaste aastate suurim investeering nii Rakvere linna kui kogu Lääne-Virumaa jaoks,“ lausus linnapea, lisades, et piirkonnas on pikki aastaid puudust tuntud professionaalsest kontserdipaigast ja multifunktsionaalsest saalist.
Linnajuhi sõnutsi tekkis muusikamaja projekti edenedes vajadus anda hoonele uus, selgelt eristuv nimi. „Algselt maestroga sõlmitud lepingu kohaselt sai hoone nimeks Arvo Pärdi nimeline muusikamaja. Kuid aja kulgedes tekitas nime sarnasus Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskusega üldsuses palju segadust,“ kõneles Varek.
Rakvere linna jaoks on jätkuvalt väga oluline pühendada muusikamaja Arvo Pärdile ja tema elutööle. „Sestap jõudsime töörühmas ja kultuurivaldkonna arvamusliidritega toimunud sisukoosolekutel ühisele otsusele, et muusikamajale sobib kõige paremini nimi Ukuaru. Nimi on seotud armastatud loo, „Ukuaru valsiga“, mille Arvo Pärt kirjutas 1973. aastal Leida Laiuse samanimelisele filmile. Ukuaru meeldib maestrole ja tema perele. Seega saab Rakvere linna aukodanikule pühendatud muusikamaja nimeks Ukuaru,“ märkis Varek.
Ukuaru rõhutab seost meie juurte ja identiteediga ning aitab jäädvustada Arvo Pärdi ja Rakvere linna vahelise sideme paljudeks põlvkondadeks.
„Meie jaoks on oluline, et muusikamajast saaks paik, mis ühendab pillimängijaid, lauljaid ja teisi muusikaentusiaste, ning et ka maja nimi seda peegeldaks. Minu isa teos „Ukuaru valss“ Leida Laiuse filmist „Ukuaru“ on tänaseks saanud peaaegu rahvamuusika staatuse. Seda mängitakse külapidudel, pulmades ja vabariigi aastapäeva kontsertidel. Pealtnäha lihtne rahvalik pillilugu on kujunenud muusikaüleseks sümboliks, kehastades armastust, ühtsust ja kodutunnet. Täpselt samamoodi, nagu „Ukuaru valss“ on toonud inimesi kokku, usume perega siiralt, et sama saatus saadab ka Ukuaru muusikamaja Rakveres,“ sõnas Michael Pärt nurgakivi asetamisel.
Muusikamaja arhitektuurne lahendus taastab tunnustatud Eesti arhitekti Alar Kotli projekteeritud kirikuhoone väärikal moel, ehitades välja ka algselt plaanitud tornikiivrid ja väärtustades seega Eesti arhitektuuripärandit.
Muusikamajas saab esitada nii suuremate koosseisudega kui ka kammerliku formaadiga kontserte, korraldada näitusi, arendada huvitegevust, pakkuda ruume tantsu- ning muusikakollektiividele jms.
Kolme saaliga muusikamaja keskmeks on ligikaudu 500 inimest mahutav kontserdisaal. Lisaks on hoones 120-kohaline kammersaal ja harjutamiseks mõeldud tantsusaal. Esimesele korrusele on kavandatud galerii, mis võimaldab tuua Rakverre väärikaid näitusi. Parkimine viiakse maa alla. Uus hoonemaht on projekteeritud liginullenergiamajana. Kiriku viilkatusele on projekteeritud integreeritud päikesepaneelid. Hooneid köetakse tõhusa keskküttega.
Muusikamaja arhitektuurse lahenduse autorid on arhitektid Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar ja Anne Kose. Projekti jaoks tulid arhitektid kokku Stuudio KAH OÜ nime all.
Muusikamaja on riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja ja Eesti Kultuurkapital toetab selle ehitust 21 miljoni euroga. Hoonet ehitab Rakvere linna ettevõte Revin Grupp OÜ ning see valmib 2025. aasta lõpus.
Kuulutaja
