Rakveres tantsitakse renessansiaegseid tantse
Rakvere Renessansi tantsupäev toimub sel laupäeval, 7. mail Rakvere kultuurikeskuses, kus üles astuvad kaks vanatantsuansamblit – Tartu Saltatriculi ja Rakvere Fioretto, mõlema juhendajaks on Külli Kressa. Tantsupäev kannab nime „Kultuuride kohtumine renessansiaja Euroopas“ ning elava muusika saatel saab näha 16.-17. sajandi vahetusel Lääne-Euroopas rännanud tantsutrende.
Muusika- ja kunstikooli Kaur juht Anne Nõgu, kes ka ise tantsib Fiorettos, ütles, et kui panna selga ajastu kostüüm, saab ka paremini aru selle ajastu tantsuliigutustest. „Kui paned korseti selga, siis saad aru, et ilus on vaadata, aga tunned kaasa renessansiaja naistele, sest sul pidi olema teenija, kes aitas tualetis, sa pidid enne kingad jalga panema, sest hiljem ei saanud kummardada, olulised on nüansid, mis järjekorras end riidesse panna. Tantsuliigutused sõltusid riietusest. Ja pidi väga tugev olema – tol ajal kõik ratsutasid, rüht oli hea, jalad tugevad. Tolle aja tantsud ei ole kerged, need nõudsid tugevust. Huvitav on ajalugu õppida ja tunnetada läbi tantsu,“ rääkis Anne Nõgu.
Külli Kressa seab tantsud nende originaalkirjeldusi lugedes ja on Nõgu sõnul ka väga nõudlik kostüümide suhtes. „Seekord on meie renessansikostüümidel valged kraed, mis näitab ajastut – hakkas „pehmemaks“ minema, ei olnud enam krook-kraesid,“ rääkis Nõgu.
Fioretto tegutseb Rakveres juba rohkem kui kümme aastat ning igal aastal on tehtud publikule ka „aruandekontsert“. „Meie juhendaja Külli Kressa on iga kontserdiga meie püsipublikut ka kultuuriliselt veidi harida püüdnud. Iga kontsert on seotud teatud ajastuga, seekord on kultuuride kohtumine. Tantsusammud levisid ju Itaaliast Prantsusmaale, Prantsusmaalt Inglismaale, Inglismaalt Hispaaniasse. Seekord näitamegi, kuidas ühte ja sama tantsu erinevates maades tantsiti,“ rääkis Anne Nõgu ja viitas, et kava on ühtlasi pühendatud ka 720 aastaseks saavale Rakvere linnale. „Ajastu, mida tantsime, on 16.-17. sajandi vahetus ehk aeg, mil Rakverel veel viimased linna õiguse aastad olid enne kui ta mõisavalduseks sai,“ märkis Nõgu.
Katrin Uuspõld
