Rakveres toimus eile Eesti esimene talanoa
Neljapäeval kogunesid omavalitsustegelased Rakverre Art Hoteli konverentsikeskusesse Eesti esimesele talanoale „Ülemaailmne linnapeade kliima- ja energiapakt – räägime Euroopa tulevikust“, et koos juhtivate energiaekspertidega kõnelda energiasäästust, ülemaailmsest linnapeade kliima- ja energiapaktist ja sellega seotud Euroopa tulevikuarengutest. Juttu tehti ka rahast – kas ja kuidas on oodata ELi järgneval rahastusperioodil Euroopa toetusrahade jätkumist energiatõhususe valdkonnas.
Fidži saartelt pärit väljend talanoa tähistab mõttevahetust parema tuleviku nimel ning see on Euroopas käibel kui kliima- ja energiadialoogi platvorm.
„Talanoa kui mõiste kätkeb endas mõttevahetust ja vastastikust ideede kogumist, aga ka üksteisemõistmist, teiste seisukohtade ärakuulamist. Tegemist on mõttevahetusega Euroopa teemal, usutavasti loob selline mõttevahetuse platvorm parema pinnase tuleviku mõistes ülioluliste otsuste sünnile,“ rääkis talanoa kokkukutsuja, Rakvere linnavolikogu ja Euroopa Regioonide Komitee liige Andres Jaadla.
Jaadla sõnul on Rakvere just energiasäästulahendustega end Euroopa kaardile murdnud. „Üleilmsest linnapeade kliima- ja energiapaktist, millele Tallinn ja Rakvere esimestena alla kirjutasid, möödub tänavu 10 aastat. Selle aja sees on Rakveres valminud Tark Maja ning Rohuaia lastead saanud targa lasteaiahoone. Samuti on kortermajade renoveerimine sealmaal, et Rakverest võib saada esimene Eesti linn, kus kõik kortermajad on renoveeritud,“ kiitis Jaadla.
Ent muutused vajavad tuge nii riiklikul kui ka omavalitsuse tasandil. „Riigi tasandil kipuvad olulised energiasäästu ja keskkonnahoiuga seotud otsused toppama jääma, kuna poliitiliselt huvitatud osapooled ei jõua vastastikusele kokkuleppele. Väikestes omavalitsustes puuduvad jällegi majanduslikud võimalused oluliste otsuste tegemiseks,“ märkis ta.
„Samas on Eesti eesmärgid selgelt ära toodud energiamajanduse arengukavas: energiakasutuse efektiivsuse suurendamisel tuleb arengukava järgi keskenduda hoonete rekonstrueerimisele energiatõhusaks ning kaasajastada tänavavalgustust ja kaugküttemajandust. Taastuvenergia arendamisel plaanitakse saavutada aastaks 2030 taastuvenergia osakaaluks elektri lõpptarbimisel 50 protsenti ja kaugküttemajanduses 80 protsenti. See on väga kõrgelennuline ettevõtmine, arvestades asjaolu, et veel umbes 15 aastat tagasi oli taastuva energia osakaal sisuliselt null,“ selgitas Jaadla.
Rakvere rohenädala raames peetud konverentsil esinesid teiste hulgas ettekannetega Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailovaga, Pille Arjakas ja Aare Vabamägi Tallinna Energiaagentuurist ning Madis Laaniste Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist.
Pärast ettekandeid ja arutelusid oli soovijatel võimalus osaleda ringkäigul Targas Majas ja tutvuda renoveeritud kortermajadega Seminari tänaval.
Kuulutaja
Pärast konverentsi oli soovijatel võimlaik tutvuda renoveeritud kortermajadega Seminari tänaval.
Foto: erakogu
