Rakverest väljasõit Kunda suunal saab korda
Riik eraldab tänavu omavalitsustele kuue miljoni euro ulatuses täiendavaid kohalike teede investeeringutoetusi. Rakvere linn saab 150 000 euro suuruse rahastuse Raudtee tänava rekonstrueerimiseks.
Liisi Kanna
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jaotab kohalike teede investeeringutoetust kolmel otstarbel: teedele, mida läbib transiitliiklus, ettevõtlusega seotud teede olukorra parandamiseks ning liiklusohutuse parandamiseks. Toetuste kogumaht ulatub kuue miljoni euroni ning kokku rahastatakse kahtekümmet projekti.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on oluline, et kohalikud omavalitsused saaksid vajadusel taotleda lisavahendeid, et enda teid korras hoida. „Tahes-tahtmata on erinevates piirkondades teelõike, mille koormus kujuneb suureks just raskeveokite tõttu. Taotluste maht näitab, et vajadus selliseks lisarahastuseks on omavalitsustel suur. Möödunud aastast taastatud riiklik programm andis võimaluse toetada projekte kuue miljoni osas, kuigi taotlusi esitati peaaegu 18,9 miljoni euro eest,“ ütles Simson.
Transiitteede tarbeks antava rahastuse eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi, kelle teelõikudel tekivad lisakulutused, mis on tingitud täiendavast liikluskoormusest. Selles kategoorias otsustas ministeerium jaotada ligi 4,3 miljonit eurot ning teiste hulgas sai toetuse Rakvere linn Raudtee tänava rekonstrueerimiseks.
„Saame lõpuni korda Rakvere linnast väljasõidu Kunda suunal,“ rõõmustas Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami.
„2014. aastal tegime sama projekti toel ära Arkna tee linna piiresse jääva osa ja lisaks praegu töösse mineva Raudtee tänava valgustuse. Linna piirini on Arkna tee paremal pool, kus asuvad elumajad, ka kõnnitee tehtud. Edasi pidi tollane Sõmeru vald tegema-toimetama, aga kahjuks on see asi toppama jäänud,“ rääkis Juhkami.
„Nüüd saavad tehtud ka kõnniteed ja teekatted KITi ristmikust kuni Arkna teed ja Raudtee tänavat ühendava kurvini,“ täpsustas volikogu esimees uuendustööde ala. „Tee ja raudtee vahele jäävaid maju on hakatud renoveerima – ehk saavad nüüd need inimesed indu juurdegi,“ lisas ta.
Toetuse saamiseks oli vajalik ka omavalitsuse enda panus, omafinantseeringu määr jääb sõltuvalt omavalitsuse põhitegevuse tulust elaniku kohta vahemikku 10–30 protsenti.
„Riigi tuge saime 150 000 eurot. Hankega selgub mõistagi lõplik maksumus, aga eeldatavasti meil endal palju juurde panna ei tule. Paar-kolmkümmend tuhat eurot ehk,“ märkis Juhkami Rakvere omaosaluse kohta.
Volikogu esimehe sõnul on tööprojekt valmis ning märtsis kuulutatakse välja hange ehitaja leidmiseks. „Oktoobriks on eeldatavasti kõik tehtud. Ilus vaadata ka neil, kes rongiga Rakverest läbi sõidavad,“ tõi ta välja projektiga kaasneva lisaväärtuse.
Ettevõtlusega seotud teedele oli võimalik taotleda toetust, et ettevõtjale vahetuks ligipääsuks vajalike kohalike teede seisukord paraneks. Selle sihtotstarbe puhul otsustas ministeerium jaotada ligi 900 000 eurot. Teiste hulgas sai toetust Väike-Maarja vald Kaarma tööstusala tee ja Töökoja tee rekonstrueerimiseks.
Liiklusohutuse parandamiseks oli tulenevalt liiklusohutusprogrammi elluviimiskavast aastateks 2016–2019 toetust võimalik taotleda Tallinnal, Tartul, Pärnul ja Narval. Neist kolm esimest küsisid rahastust teeületuskohtade ohutumaks muutmiseks ning investeeringutoetusi anti pea 800 000 euro ulatuses.
Projekti käigus saavad korda kõnniteed ja teekatted KITi ristmikust kuni Arkna teed ja Raudtee tänavat ühendava kurvini.
Foto: Liisi Kanna
