Raudteejaama tahetakse rajada väike ühistransporditerminal
Rakvere linn esitas taotlused SAle Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Ühtekuuluvusfondile, et saada rahastus meetme „Raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine“ projektile „Rakvere raudteepeatus“. Kui taotlus rahuldatakse, ehitab Rakvere linn välja raudteejaama ümbruse parklad, rajab sinna bussipeatuse, korrastab ümbruskonna kõnniteed ning ehitab Malmi tänava äärde kergliiklustee, mis viib raudteejaamast Tallinna tänavale.
Aivar Ojaperv
Projekti kogumaksumus on natuke vähem kui 750 000 eurot. Kolmapäeval toimunud linnavolikogu istungil andis volikogu nõusoleku tagada Rakvere linna poolne omafinantseering, mille suuruseks on 112 574,78 eurot.
Unustatud vana
Ühistranspordisõlme ehitamine kõnealusesse piirkonda tuli jutuks juba 1995. aastal ning toona jõuti ära teha ka mõned ettevalmistavad tööd. Asi jäi aga pooleli, sest projekti üheks osaks oli linna keskse bussijaama üleviimine raudteejaama juurde ja see idee ei meeldinud ei rakverlastele ega volikogu opositsioonile. Asi läks nii kaugele, et idee algatanud seltskond langes pärast kohalikke valimisi opositsiooni ja ehitus pandi seisma.
„Toona keesid tunded üle pea,“ meenutas linnapea Mihkel Juhkami, „kuigi ka siis polnud tegelikult plaanis kaugliinide busside peatust kesklinnast täitsa ära kaotada. Seda kava pole meil ka praegu: bussijaam praegusel kujul jääb kesklinna igal juhul alles. Küll aga on kavas integreerida üha tihenev reisirongiliiklus kohaliku bussitranspordiga, suunata sobilikel aegadel väljuvad Kunda ja Sõmeru bussid – võimalik, et ka linnaliin – läbi raudteejaama. Selleks rajatakse sinna korralik varjualune koos abiruumidega, paigaldatakse infotabloo ning muu vajalik.“
Ning mis veel oluline: kavas on rajada ka autoparkla, sest üha enam ja enam inimesi eelistab tööl käia rongiga, jättes oma auto selleks ajaks parklasse.
Ootamatult odav
Rakvere raudteejaamahoone on eravalduses ja selle funktsionaalset kasutamist ette enam ei nähta. „Linn teatavasti võõrandas mõned aastad tagasi selle hoone ja me ei arva, et see oli vale otsus,“ leidis Juhkami. „Maja vajas renoveerimist ja see olnuks linnale liiga kulukas. Ka ei vaja reisijad nii suurt hoonet. Uues projektis on ette nähtud väike abihoone koos tualettruumidega, aga näiteks ka jalgrattaparkla.“
Kogu projekti maksumus on 750 000 eurot, selle raha eest kavatsetakse ehitada ka kergliiklustee Malmi tänavale ning samuti Jaama puiesteele kuni Võidu tänava ristmikuni. Hind tundub uskumatult madal.
„Kui eeldatavad kulud kokku liitsime, siis tuli, jah, endalegi uskumatult väike number,“ kommenteeris abilinnapea Rainer Miltop. „Aga tuleb arvestada, et juba 1995. aastal tehti seal palju ära – lammutati vana hoone, rajati mõned kommunikatsioonid, tihendati parklaalune pinnas.“
Lisaks loetletud rajatistele projekteeritakse sama ettevõtmise käigus sajuvete kanalisatsioonitrass piki Jaama puiesteed kuni Soolikaoja kollektorini Kalda tänaval.
Linnapea Mihkel Juhkami hinnangul on KIKile ja Ühtekuuluvusfondile esitatud taotlusel „väga suur tõenäosus saada positiivne vastus.“
