Relva omamise tingimused võivad muutuda
Juba mõnda aega on Siseministeeriumis plaanitud muuta kehtivat relvaseadust, nüüd on valminud vastav eelnõu.
Kaius Mölder
Praegune relvaseadus kehtib aastast 2001 ja sinna on varemgi üritatud muudatusi sisse viia, kuid iga kord takerdutud eriarvamuste taha.
Eestis on hetkel peaaegu 30 tuhat relvaomanikku, kelle käes ümmarguselt 70 tuhat relva. Nende hulka kuuluvad enese ja vara kaitse ning spordi- ja kutsealal tegutsemisega seotud relvad, jahirelvad, vähesel määral ka kollektsioneerimiseks mõeldud relvad.
Kuigi esmapilgul võivad muudatusettepanekud tunduda üsna karmid, siis Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaare sõnul need seda siiski ei ole. Muudatuste sisseviimisel on lähtutud kahest aspektist: laiem ühiskonna turvalisuse tagamine ja ennetavad meetmed relvaomanike suhtes.
Näiteks on esimesest aspektist lähtuvalt juurde toodud karistusseadustiku koosseisud, mis seotud riigivastase tegevusega. Nii saaks riik ennetava meetmena keelduda väljastamast relvaluba julgeolekukaalutlustest lähtuvalt probleemsetele isikutele.
Otseselt relvaomanikke puudutavad seadusemuudatused teevad kohustuslikuks iga viie aasta tagant relvaloa uuendamiseks laskeeksami sooritamise. Samuti peab iga viie aasta tagant põhjendama vajadust relva järele. Kui põhjendused ei ole piisavad, võidakse keelduda relvaluba pikendamast.
Soetades täiendava relva, tuleb taas põhjendada selle vajalikkust ning sooritada laskmiseksam. Relvaomaniku valduses olevate tulirelvade hulga ülempiiriks seatakse kaheksa. „Need punktid on vajalikud, et isik oskaks relvaga ümber käia ning riiklikud institutsioonid saaksid olla kindlad, et isik omab relva põhjendatult,“ rääkis Kommusaar.
Seadusemuudatuste ettevalmistamisel tekitas palju poleemikat küsimus, kui palju võiks isikul relvi olla. „Näiteks kui inimesel on juba üks relv isiku ja vara kaitseks soetatud, siis tuleb uue relva muretsemisel väga põhjalikult selgitada, milleks on täiendavat relva vaja ja miks eelmine ei täida enam oma funktsiooni,“ täpsustas osakonna juhataja.
Siiani võis isik omada kuitahes mitut relva. Sellest hoolimata on kodu kaitseks piirdutud ühe-kahe relva soetamisega ning selles osas ei näe Kommusaar ka olulist tõusu.
Aeg-ajalt tuleb ette relva väärkasutusi ning seadusemuudatuste eesmärgiks ongi täiendava kontrolliga intsidente välistada. Kommusaare sõnul ei muutu midagi korralike ja seadusekuulekate relvaomanike jaoks.
