Relvaomanike tervisest puudub ülevaade

Relvaloa taotlemisel väljastab perearst tervisetõendi viieks aastaks. Kui vahepeal on inimese tervislik seisund aga sedavõrd muutunud, et tal tekib tervisehäire, millega muidu relvaloa taotlemiseks vajalikku tervisetõendit ei anta, siis arsti poolt juba väljastatud tervisetõendit praegu kahjuks kehtetuks muuta ei saa. Teisisõnu võib psüühiliselt haige inimene käsitseda relva, sest pole alust selle tervisetõendi tühistamiseks, millega kaotab kehtivuse ka relvaluba.

Kaius Mölder

Siseministeerium analüüsis relvaseaduse rakendamise probleemkohti ning jõudis järeldusele, et relvaloa tervisetõendite väljastamise kehtiv regulatsioon ei ole piisav, tagamaks tõsiste tervisehäiretega relvaomanikel relvaloa tühistamist. Tervisetõendi väljastanud arstil pole hetkel selleks vastavat kohustust ning ta ei pruugi ka teada saada inimese tervisehäire tekkimisest.

Praeguse korra järgi näeb relvaloa jaoks tervisetõendi väljastamist vaid perearst ning kui peaks juhtuma, et relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks oleva tervisliku häire avastab mõni teine meditsiinitöötaja, jääb see informatsioon suure tõenäosusega kinni ning relvaluba isikult ära ei võeta.

Selgitusi jagab Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Tarmo Pruuli.

Miks Siseministeerium soovib seadusemuudatust sisse viia, kuigi kõrvaltvaatajale tundub, et seadus nagu toimiks?

Seadusel pole häda midagi, aga hetkel teeb muret see, et meile ei laeku infot inimeste kohta, kelle tervislik seisund on  muutunud, ja me ei tea, kas tema relvaloa tervisetõend kehtib või mitte. Relvaseadus kehtib juba aastaid, kuid perearstidelt ei laeku mingisugustki informatsiooni relvaomanike tervise kohta. Meil tekib küsimus, kas Eesti inimesed on nii terved, et kõik relvaomanikud on hea tervisega, või on probleem selles, et info halvenenud tervisega relvaomanikust, kes ei tohiks relva omada, ei jõua perearstidelt politseile.

Protseduur on selline, et kui inimene hakkab relvaluba taotlema, läheb ta esmalt perearsti jutule. Tuleb käia ka psühhiaatri juures, kes samuti hindab inimese tervislikku seisundit. Lõpuks teeb perearst otsuse, kas inimene vastab siseministri määruses sätestatud nõuetele. Kui jah, siis väljastatakse tervisetõend viieks aastaks.

Meie hinnangul on viis aastat üsna pikk periood ja inimese tervis võib selle aja jooksul muutuda. Kui politsei vahepeal inimese tervisliku seisundi muutumisest teada ei saa, siis meie arvates ei ole see õige. Politsei tahaks ikka väga täpselt teada, kas inimesed, kellel on kodus relvad, vastavad relva omamise nõuetele. See ongi põhjus, mis tingis seadusemuudatuse vajaduse.

Kas seadusemuudatuse tingivad nooremad või hoopis vanemad relvaomanikud? Teada on, et eakamate inimeste tervis halveneb kiiremini, aga võibolla on pigem nooremate inimeste psüühika häiritud.

Mina ei saa siin endale õigust võtta, et selles võtmes hinnata eesti rahva tervist. Ei oska öelda, kas nooremad on haigemad kui vanemad või vastupidi. Sellepärast pöördusimegi Sotsiaalministeeriumi poole, et sealsed ametnikud uuriks tausta, kas tõesti on infovahetuses probleemid või on tarvis protseduurireegleid selliselt muuta, et politsei hakkaks infot saama.

Kui Siseministeerium relvaseaduse muudatuse ideega välja tuli, siis sai see ajakirjanduses suurt vastukaja: taheti teada, kelle õlule paneks seadusemuudatus lisatöö ja vastutuse.

Minu hinnangul aitaks lisatöö vajaduse ära hoida see, kui info liigub digitaalselt. Perearst väljastab tõendi ja teeb sellekohase märke andmebaasi. Juhul, kui inimene peaks hiljem minema psühhiaatri juurde või tekkivad muud tervisehädad ja psühhiaater kannab andmebaasi uue diagnoosi, siis selle kohta oleks info ka perearstil ning ta saaks hinnata, kas relvaloa tervisetõend tuleks kehtetuks tunnistada. Või on vaja välja mõelda muud reeglid, näiteks kaotab tervisetõend teatud ajaks kehtivuse. Kui need andmed jõuaksid politsei valdusse, siis saaksid nad kaaluda edaspidist: kas isiku relvaluba peatada või kehtetuks tunnistada. Samuti on mõttekoht veel see, mida hakata peale relvadega ja kas tasub oodata inimese tervise paranemist.

Seadusemuudatus on loogiline ja võiks kohe kehtima hakata. Milliseid probleeme ja takistusi hetkel näete?

Mina ei tahagi hetkel ühtegi probleemi ette näha. Tahan, et see infovahetus hakkaks hästi toimima. Ei oska öelda, kas perearstid toetavad muudatust või mitte. Ma ise loodan muidugi, et toetavad. See peaks olema ju perearstide ja ka kõikide teiste arstide huvides, et inimesed, kes relva ei tohiks kanda, seda tänaval, metsas või laskeklubis ei teeks. Me kõik teame, mis on juhtunud teistes Euroopa riikides ja Ameerikas – inimeste turvatunne on nendes riikides tugevalt kahjustatud. Me ei taha, et sellised juhtumid Eestis aset leiaksid, ei koolides, ühistranspordis ega kuskil mujal.

Samas ei pea niisugust infovahetussüsteemi kaugelt otsima, Soomes on selline süsteem juba ammu sisse viidud ning sealsel politseil on piisav ülevaade relvaomanike tervislikust seisundist.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Tarmo Pruuli. Foto: Siseministeerium