Riik lubab noorte huviharidusele eraldada lisaraha
Kultuuriministeerium valmistab ette programmdokumenti, mille põhjal eraldatakse 2017. aastal noorte huviharidusele täiendavalt 6 miljonit eurot ja igal järgmisel aastal vähemalt 15 miljonit eurot.
Aivar Ojaperv
Sellise positiivse sõnumiga astus Lääne-Virumaa noorsootöötajate, treenerite, ringijuhtide ja teiste asjast huvitatute ette kultuuriminister Indrek Saar.
„On terve hulk lapsi ja noori, kes ei jõua mitte kunagi huvitegevuse juurde,“ lausus Saar möödunud nädala lõpus maavalitsuse saalis toimunud ümarlaual. „Hinnanguliselt 10-15 protsenti noortest ei osale kunagi huvitegevuses ja eeskätt nendele me lisarahastuse suunata tahamegi.“
Praegu rahastavad laste ja noorte huviharidust peamiselt omavalitsused ja lastevanemad, lisaks erasektor ja muud organisatsioonid. „Kui kokku lugeda kogu sihtrühm ja eraldada iga Eesti lapse kohta summa, mille eest saaks midagi juba ära teha, siis oleks vaja 46-47 miljonit eurot, aga praegu oleks see ebareaalne,“ märkis Saar.
Et lisarahastus läheks n-ö õigesse auku, tegeleb Kultuuriministeerium andmete kogumisega. „Me ei tea tegelikult, mis huvihariduses toimub,“ tõdes minister. „Ühe hinnangu põhjal tegeleb huviharidusega 30 protsenti noortest, teise alusel 60. Ministeeriumil puudub ülevaade, milline on asjade tegelik seis.“
Hinnanguliselt panustavad omavalitsused huviharidusse 100 miljonit eurot aastas, 50 miljonit saadakse muude vahendite arvelt ja lastevanemate rahakotist tulevat summat on raske kokku lugeda. „Nende numbrite kõrval tundub 15 miljonit aastas köömes, aga kui seda võrrelda Kultuuriministeeriumi kogueelarvega, siis see nii väga köömes polegi,“ tõdes Indrek Saar. „Me eesmärk on minna mööda fookustatud kitsaskohti – tähtis on valdkondade mitmekesisus, juhendajate oskused, hajaasustusega piirkondades elavate noorte kaasamine.“
Saar selgitas, et lisarahastuse abil tahetakse luua olukord, kus kõigile noortele oleks kättesaadav vähemalt kolm huvihariduse valdkonda. „Me ise nimetame neid spordiks, kauniteks kunstideks (laulud-tantsud) ja loodus-täppisteaduseks. Igast valdkonnas vähemalt üks ala peab noorele kodu või kooli juures olema lihtsalt kättesaadav.“
Minister tõdes, et kindlasti tekivad lisarahastuse andmisel ka probleemid. „Meie kontseptsioon on, et see raha on täiendav vahend olemasolevale,“ rääkis ta. „Aga samas anname endale aru, et mõni omavalitsus võib asja kurjalt ära kasutada – saab riigilt lisaraha ja võtab selle võrra oma eelarve vahendeid vähemaks. Ma loodan siiski tervele mõistusele.“
Lisaraha hakatakse jagama alates 2017. aasta septembrist. Samasse sügisesse jääb ka haldusreformi tegelik käivitamine ja sellega seonduvalt omavalitsuste liitmine. „Kindlasti tuleb näiteid, mis ei ole head, aga kokkuvõttes on meie idee tagada huviharidus ikkagi kõigile soovijatele.“
