Robert Rool – saatejuht, kes hoiab lihtsat joont

Noort saatejuhti Robert Rooli teatakse nii hääle kui näo järgi, sest tema on ärataja raadio Uuno hommikuprogrammis, annab hüva nõu autosaates ning räägib pättide tegemistest.

Mari Mölder

Räägi kõigepealt natuke endast. Kuidas sattusid pealinna ja kuidas tegid ülikoolis erialavaliku?

Olen pärit Paidest ja lõpetanud ka sealse keskkooli. Midagi erilist oma kooliaja kohta välja tuua ei oska, aga enamjaolt tegelesin korvpalli ja tantsuga. Samas üritasin oma aktiivse eluga kodukandi jaoks kasulik olla. Keskkooli ajal hakkasin tasapisi tegutsema ka kohalikus Kuma raadios, kuhu sattusin puhtalt edevuse pärast. Nimelt korraldati raadios konkurss, kuhu ma esialgu oma nina toppida ei otsustanud, aga ühel hetkel taipasin, et sellest võiks pikemas perspektiivis ka kasu olla – isegi kui karjääri sellisele ametile ei raja. Ülikooli valikul otsisingi meedia erialaga kõige sarnasemat õppesuunda, kuid kuna seda sai õppida vaid ülikallis Balti Filmi ja Meediakoolis, siis langes valik Tallinna Ülikooli reklaamierialale. Sealsed aastad möödusid teada-tuntud Linnar Priimäe käe all.

Paljud noored ei leia pärast ülikooli endale rakendust. Kui kiiresti leidsid endale töö, kas lugesid tutvused, oskused või aitas kaasa mõni muu tegur?

Eks kohalikus raadios töötamine andis kindlustunde, et proovida võiks ka sarnast tööd Tallinnas. Aga vaatamata mitmele kohtumisele minu teeneid üheski meediakanalis tol hetkel vaja olnud. Küll aga olen alati jälginud põhimõtet, et ole ainult ise mees ja pinguta ning nii ma lõppkokkuvõttes ikkagi meediatööga Kanal2 Reporteris alustasin. Mõned aastad hiljem võttis minuga ühendust juba Kuku raadio peatoimetaja, kes mäletas minu külaskäiku 2009. aastal. Taaskohtumine tõi tööpakkumise ja siiani ma ka raadios tegutsen. Raadiotööle lisaks sattusin õigel ajahetkel õiges kohas kokku Raivo Rimmiga, kes tegi mulle pakkumise hakata juhtima liiklussaadet, ja kohe tekkis ka väike huumorinurk: “Robert Rool ja Rooli võim!” Paar aastat hiljem sattusin kokku ka “Krimi” produtsendiga, kellega saime ka väga hästi jutule ja sealt edasi hakkasin juhtima politseisaadet.

Hetkel oled tegev nii teles ja raadios, kui antakse valida ainult üks variant, siis kumma sa valiksid ja miks?

Seda küsimust, millise ameti valiksin, on väga tihti küsitud, aga vastus on alati olnud ühene – ühte ametit teisele ei eelista ja mõlemal on oma plussid. Raadio ja tele toetavad üksteist väga hästi ning pigem tuleb asja võtta suure tervikuna.

Kuidas sa suudad ennast jagada erinevate tööde vahel ja anda endast maksimumi?

Minu salanipp on päevane uni, selle abil jõuab kaugele! Nagu ma ennist mainisin, siis toetab üks amet teist ja tihtipeale tuleb ette olukordi, kus ühte sama sündmust saab mainida kõigis kolmes saates. Näiteks sobib Barack Obama visiit, mis tekitas elevust nii kriminaalide, autojuhtide kui ka toredate hommikuprogrammi kuulajates. Aga veel kord, kui kellelgi on võimalus vähegi päeval magada, siis proovige, see teeb imet!

Räägi esmalt Uuno hommikuprogrammi juhtimisest. Millega sa köidad oma kuulajaid?

Hommikuprogramm Uunos on üleüldse üks tore saade, millel teatud mõttes piire ega konkreetsust polegi, seega sobivad sinna äärmusest äärmusesse teemad. Mina üritan hoida lihtsa inimese joont, kes tihti trennis ei käi, armastab seapraadi ja teab, kui palju poes piim maksab. Minu partner Liina Randpere on vastupidi – glämmi täis ja hindab gurmeed!

Milline näeb välja sinu tavaline päev?

Minu tööpäev algab üldiselt kell 6 hommikul, mis tähendab, et äratuskell hakkab lärmama juba viiest. Kella kuuest kümneni olemegi Liinaga Uuno hommikus tegemas kõik, et teistel, kes jumala pärast ei pea nii vara ärkama ja kelle jaoks on isegi kella kaheksast raske silmi lahti teha, oleks veidigi kergem ja lõbusam. Kuna nii “Krimi” ja ka “Rooli võimu” võttepäevad venivad tihtipeale pikemaks kui keskmine tööpäev, tuleb aega osavalt planeerida ja tuletan meelde: kõige selle vahele tuleb paigutada ka lõunauni. Enamjaolt lõpetan tööpäeva kella 4-5 ajal pärastlõunal, aga üsna tihti lõppevad mu tööpäevad ka 9-10 ajal õhtul.

Eelmine Krimi saatejuht Imre Kaas juhtis saadet kaheksa aastat, kuidas kulges kohanemine saatejuhirolliga, kui kaua mõtlesid, enne kui jah-sõna ütlesid?

Õnneks oli mul olemas teletöö kogemus, mis tähendab, et kaamerahirmu ei olnud, arusaam saate ülesehitusest ja jah-sõna seda juhtima oli kerge tulema. Imre tegi kaheksa aasta jooksul hullupööra legendistaatusesse tõusnud reportaazhe ja minu ülesanne on tema tööd igal juhul jätkata. Selle aasta jooksul, mil mina “Krimi” toimetuses olnud olen, on jäänud kaamera ette nii mõnigi toredalt napsune “härrasmees” või kurjad roolijoodikud, kes kahjuks tihtipeale endale ainult häbi teevad. Tegelikult tuleb üsna tihti ette ka esmaspäevahommikusi telefonikõnesid, kus mõni noormees, kes reedel või laupäeval purjuspäi kaamerat tähele panemata on lubanud kõik maha tappa ja nüüd kaine peaga, nutt kurgus, meile helistab ja palub, et teda ei näidataks. See on üks meie peokultuuri kahetsusväärne osa, väga paljud kaotavad pudelit kallutades mõistuse ja teevad asju, mis hiljem ainult nende nime häbistab. Kurb. On ka neid, kes kaamerat nähes kohe kurjustama hakkavad, aga olgem ausad, kui pole midagi varjata ja veedad näiteks Tallinna vanalinnas lihtsalt niisama aega, siis pole sul ka selle vastu midagi, kui kaamera pooleks sekundiks sinust mööda jalutab.

Kas sul on ka vaba aega enda jaoks ja kuidas sa seda sisustad? Kas kuulsal saatejuhil on üldse võimalik rahulikult väljas käia?

Vaba aega tuleb tihtipeale ise enese jaoks võtta. Ma ei tea, kas see kõlab veidralt või mitte, aga üsna tihti on minu töö seotud minu vaba ajaga. Naljaga pooleks ütlen, et ma olen nagu riigikogu saadik, kes peab ka vanalinnas napsutades ennast viisakalt esindama ja lollusi lubada ei saa. Ja kui tegemist ikka täiesti vaba ajaga, siis naudin ma reisimist ja kõike, mis seotud kiirete sõidukitega – olgu selleks näiteks ringrajal kihutamine või kardisõit.

23-aastasena oled jõudnud teha rohkem kui mõni sinust poole vanem ning seda avalikkuse pideva  tähelepanu all, kuidas see on õnnestunud?

Mind on alati siunatud selles, et juba üsna varakult otsustasin suvevaheajal niisama puhkamise asemel töötada. Samas meeldib mulle mõelda, et just selle tõttu teen praegu tööd, mis mulle väga meeldib. Kas olen jõudnud kaugemale kui mõni teine, see on väga subjektiivne, aga naudin töötamist ja olgem ausad, eks meediatööst tulenev tähelepanu on ka väga vahva. Eesti meediamaastikul on üsna palju veel seninägemata saateideid ja mulle väga meeldiks neid järjepanu lähiaastatel ka tele- ja raadioeetris inimesteni tuua.

Kas sul on noortele mõni soovitus, kuidas telemaastikul edukaks saada?

Telemaastik on kindlasti üks keeruline asi. Nii mõnigi praegune tipptegija on sattunud meediasse küllaltki juhuslikult, samas on väga suur roll ka omapoolsel pingutamisel. Head ideed on teles alati oodatud ja kui inimene tunneb, et ta justkui kuulub sinna, siis tuleb selle nimel tööd teha.

 ————————-

Robert Rooli tegemised

Kuma Raadio 2008 kevad – 2010

Kanal 2 “Reporter” 2010 – 2011

Kuku Raadio 2011 – 2013

“Rooli võim” 2011 – tänaseni

“Krimi” 2013 sügis – tänaseni

Uuno Raadio hommikuprogramm 2013 sügis – tänaseni

Foto: Marion Pettai/Kanal 2