Rongiõnnetustes on tänavu hukkunud viis inimest

Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel toimus möödunud aastal 13 raudteeõnnetust, tänavu on selliseid õnnetusi juhtunud neli. Kuigi varasemate perioodidega võrreldes on juhtumite arv oluliselt vähenenud, jätkub aktiivne ennetustöö kokkupõrgete vältimiseks.

Kaius Mölder

Viimati toimus traagiline raudteeõnnetus möödunud reede hilisõhtul, kui hukkus Tallinn-Rakvere suunal liikunud rongilt löögi saanud mees. Esialgsetel andmetel kõndis mees mööda raudteed Rakvere suunas ja ei reageerinud läheneva rongi helisignaalile. Rongijuhil ei õnnestunud lühikese vahemaa tõttu hoogu maha pidurdada ning kokkupõrge oli vältimatu. Rongilt löögi saanud 49aastane mees hukkus saadud vigastustesse sündmuskohal.

Ennetustöö

Raudteeohutusega tegeleva MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhi Tamo Vahemetsa sõnul on käesolev aasta alanud väga traagiliselt – neljas rongiõnnetuses on hukkunud juba viis inimest. Kolm õnnetust juhtus jalakäijatega ning neljanda juhtumi puhul hukkus liikluseeskirju rikkunud ja rongile ette sõitnud sõidukis kaks noort meest.

Traagiliste kokkupõrgete vältimiseks tehakse aktiivselt teavitustööd. Näiteks juhiti möödunud kuu lõpul keelavast fooritulest kinni pidamisele tähelepanu järjekordse raudteeohutuse nädalaga „Punane on punane“.

Lisaks on riik koostöös ettevõtjatega parendanud ülesõitude ja ülekäikude turvavarustust, viimase kahe aasta jooksul on ohutustaset tõstvaid töid tehtud 82 ülekäigukohal üle Eesti.

Pikk pidurdusteekond

Vahemetsa sõnul tuleb eristada juhtumeid vastavalt sellele, kus õnnetus toimub. Kui inimene jääb rongi alla märkide ja viitadega tähistatud raudteeülesõidukohal, kuna midagi on väga valesti läinud, siis on tegemist rongiõnnetusega. Kui aga inimene kõnnib kahe jaama vahel raudteel, siis on tegemist hoopis teise olukorraga, kus tegu võib olla suitsiidsete mõtetega inimesega ning selliste olukordade vastu on raudteefirmad võimetud.

„Kaubarongi pidurdusteekond võib olla kuni kaks kilomeetrit, reisirongi pidurdusmaa mõnevõrra lühem. Kui rongijuht märkab raudteel kõndivat inimest, siis peale signaali andmise ja pidurdamise pole tal midagi teha,“ rääkis Vahemets. Rongil on alati peatee ja eesõigus ning raudteeületusel tuleb alati arvestada rongi kiirusega.

Rongijuhid on koolitatud erinevateks situatsioonideks, samuti selleks, et võib juhtuda rongiõnnetus. Kui õnnetus on juhtunud, siis võtab vedurijuht koheselt ühendust dispetšeriga, kirjeldab olukorda ja ütleb, millised tunded teda valdavad ja kas ta on võimeline edasi sõitma.

Hiljem viiakse vedurijuhiga läbi täiendavad vestlused ja selgitatakse välja, millist tuge ta vajab. Reeglina antakse meestele vabu päevi olukorrast toibumiseks ning pakutakse psühholoogilist abi.

Möödunud kuu lõpul juhiti keelavast fooritulest kinni pidamisele tähelepanu järjekordse raudteeohutuse nädalaga „Punane on punane“. Foto: Liisi Kanna