Roosipeenrasse valitakse uusi sorte talvel
Põltsamaa Roosiaia perenaine Annela Orasi tutvustas möödunud nädala kolmapäeval Sõmeru klubihoones hobiaednikele uusi sorte, mida peatselt saabuval aiandushooajal tasuks roosipeenart rajama hakates oma koduaeda istutada.
Ülle Kask
Roosil on imetlusväärne ajalugu. On kindlaks tehtud, et lillede kuningannaks nimetatud taim kasvas meie planeedil juba 70 miljonit aastat tagasi. Roosivanikuid on avastatud Egiptuse hauakambritest. Antiikajal kuulusid roosid roomlaste paganlike rituaalide hulka. Moslemite jaoks on roos puhtuse sümboliks ja kristlastele neitsi Maarja võrdkujuks.
Kasvatamine pole nii keeruline midagi
„Tihti võib kuulda, et aiaomanikele roosid väga meeldivad, aga oma aeda ei julgeta neid soetada, kuna rooside kasvatamine olevat keeruline, erilisi teadmisi ja oskusi nõudev kunst,“ rääkis Põltsamaa Roosiaia perenaine Annela Orasi. Naine julgustas roose kasvatama ja lisas, et kui teha selgeks põhitõed, pole selles midagi keerulist.
Möödunud aastal ilmus Annela Orasi sulest „Maalehe roosiraamat“, milles naine õpetab, kuidas roosikasvatusega algust teha ja lillede eest hoolitseda.
„Istikud on kallid, selleks ongi vaja juba talvel eeltööd teha, milliseid sorte aeda valida,“ ütles Annela Orasi. Ta lisas, et üheks võimaluseks on muidugi internet ja kataloogid. „Roose võib istutada suve läbi ja et tulemus ilus jääks, tasub käia ka erinevates roosiaedades.“
Moodsad roosid jagunevad pargiroosideks, põõsas- ja peenraroosideks, roni- ja väänroosideks, pinnakatte- ja miniroosideks.
„Pargiroosid, mida ka kibuvitsadeks kutsutakse, on vähenõudlikud,“ kõneles Annela Orasi. „Väga vanu sorte võib kohata kiriku- ja lossiaedades. Näiteks „Tuscany“ pärineb aastast 1700. Uus sort on õrnroosade õitega „Tarja Halonen“, Soome presidendi nimeline roos.“
„Põõsasroosid kasvavad meetrikõrguseks ja enamik on korduvõitsejad,“ selgitas roosiaia perenaine. Nende hulka kuulub ka nn Renessance’i sari: „Alexandra“, „Amalia“, „Clair“, „Helena“ ja „Sofia Renessance“.
„Ja muidugi kuulsa aretaja David Austini inglise roosid,“ jätkas Orasi. „Meie aias on müüginimekirjas 30 täidisõielist lõhnavat sorti ja neid saab ka postiga tellida.“ Naine tõstis esile roosat värvi „Christopher Marlowe“, oranzhi „Lady Emma Hamiltoni“ ja mustjaspunase „Munsteed Woodi“.
Peenraroose tutvustades rääkis Annela Orasi, et 2014. aasta lemmiksordiks valiti tulipunaste õitega „Love Story“. Rooside roosiks nimetas ta sordi „Gloria Dei“ – kollaste, roosaka varjundiga suurte õitega jumaliku roosi, mis aretati 1939. aastal ja registreeriti alles peale sõda.
Kuulsate kunstnike nimedega kirjud roosid on nõndanimetatud käsitsi maalitud roosid. Valge-puna-lilla- roosakirju „Edgar Degas“ või „Henri Matisse“ meenutavad mitmevärvilisi pintslilööke.
Roosimoos
„Järjest rohkem küsitakse ja soovitakse, et roos lõhnaks,“ ütles Annela Orasi. Ta tõi näiteks tugevalt lõhnavaid sorte nagu lillat värvi „Heidi Klumi“ või parfüümiroosid „Parfume de Grasse“ ja „Fragant Alizee“.
Pinnakatte- ja minirooside uuematest sortidest rääkides tõstis Annela Orasi esile oranzhivärvilise „Coco“ ja „Baby Fay Raxi“, mida koduaeda istutada võiks.
Roosiaia perenaine oli kaasa võtnud ka roosidest valmistatud tooteid – küll Bulgaaria päritolu, aga teatavasti on Bulgaaria Inglismaa kõrval üks maailma kuulsamaid roosikasvatusmaid. Osta oli võimalik roosivett ja roosiseepi, kortsudevastast näokreemi ja kätele roosikreemi.
Põnev toode oli ka roosimoos, mis ärgitas küsima, kuidas Eesti oludes moosi valmistada. Annela Orasi selgitas, et kõigepealt tuleks valmistada vaarikatest tummine siirup ja sellesse panna roosi õielehti nii palju kui mahub, keeta pehmeks, kurnata ning suurepärane maius ongi valmis.
Roosiarmastajad said kaasa osta ka valget, roosat või oranži värvi potiroosi, et talvisel ajal lille ilu nautida ning kevadel see siis oma aeda maha istutada.
„Armastus aianduse vastu on seeme, mis üks kord külvatakse ja mis kunagi ei sure,“ ütles Põltsamaa Roosiaia perenaine Annela Orasi.
Annela Orasi (esiplaanil) rääkis Sõmeru keskusehoones roosidest. Foto: Ülle Kask
_______________________________
Eestlaste nimelisi roose:
1939. aastal pühendati esimene eestlasele aretatud roos president Konstantin Pätsile. Selle kreemikaskollaste õitega roosi nimeks pandi „Staatspräsident Päts“ ja tema aretajaks oli Christoph Weigand Saksamaalt.
1968. aastal aretas tollane Teaduste Akadeemia president Johan Eichfeld geraaniumpunaste õitega teehübriidroosi nimega „Friedebert Tuglas“. Kahjuks ei ole seda enam võimalik meie aedadest leida.
Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud neli tuntud eestlase nime kandvat roosi.
1990. aastate lõpust pärineb kuldkollane „Mati“ ehk „Mati Nuude“, 1992. aastast merevaigukollane „Peaminister Savisaar“, 2007. aastast poetessile pühendatud veripunaste rosettõitega põõsasroos „Marie Under“, 2008. aastast kunstnikust kirjanikule pühendatud tumeroosade õitega roos „Ilon“ ehk „Ilon Wikland“.
