Sada aastat Leedu Vabariigi kaitseväge

Iga aasta 23. novembril tähistatakse Leedus relvajõudude aastapäeva, sest sel päeval 1918. aastal pandi alus Leedu Vabariigi regulaarsetele relvajõududele. Seega saab Leedu kaasaegne kaitsevägi täna saja-aastaseks.

Allan Espenberg

Leedu kuulutas iseseisva vabariigi välja 16. veebruaril 1918. aastal, kuid nagu Eestigi ei saanud ka Leedu asuda oma riiki rahulikult üles ehitama. Selle asemel tuli leedukatel hakata kaitsma oma territooriumi ahnete naaberriikide kallaletungide eest. Seetõttu tekkis otsene vajadus alalise kaitseväe järele.

Kaitseväe erinevad nimetused

Oluline daatum Leedu ajaloos on 1918. aasta 23. november, kui tollane peaminister Augustinas Voldemaras allkirjastas seaduse, millega pandi alus Leedu regulaararmee tekkimisele. Samal päeval asutati ka Leedu armee kindralstaap. Tänaseni tähistatakse just seda kuupäeva Leedu sõjaväe päevana ehk Leedu sõjameeste päevana.

Ajaloolase haridusega Augustinas Voldemaras (1883-1942) oli enne Leedu iseseisvumist Peterburi ülikooli professor, kuid samal ajal hakkas ta aktiivselt tegelema ka poliitikaga. Edu ei jäänud tulemata, sest 11. novembril 1918 sai temast Leedu peaminister. Kuigi ta pidi vaid poolteist kuud hiljem valitsusjuhi kohast loobuma, oli ta ometi iseseisva Leedu Vabariigi esimene peaminister.

Samas on Voldemarast kahtlustatud koostöös Nõukogude Liidu eriteenistustega, kuid sellele vaatamata oli just tema see mees, kes kirjutas 1918. aastal alla määruse Leedu kaitseväe moodustamiseks. Ja juba 1919. aasta veebruaris peeti iseseisvas Leedus esimene kaitseväeparaad.

Kuni 1940. aastani ehk Leedu iseseisvuse likvideerimiseni ja riigi okupeerimiseni oli relvajõudude nimetuseks Leedu armee (Lietuvós kariuómenė). Lühikest aega pärast okupeerimist, aga enne Leedu inkorporeerimist NSV Liidu koosseisu nimetati sõjavägi ümber Leedu rahvaarmeeks (Lietuvos liaudies kariuomenė).

Tollastes ajalehtedes väideti, et Leedu armee sõdurid ja ohvitserid võtsid ümbernimetamise otsuse vastu suure vaimustusega. „Väeosades peeti miitinguid. Kaunases toimus sõjaväeline meeleavaldus, mis oli pühendatud valitsuse otsusele ümber organiseerida armee. Kaunase garnisoniüksused ilmusid meeleavaldusele, kandes punaseid lippe, Lenini, Stalini, Molotovi, Vorošilovi ja Timošenko portreesid ja plakateid hüüdlausega: „Elagu N. Liit, elagu Punaarmee, elagu Stalin!”” kirjutati ajalehtedes. Varsti aga likvideeriti Leedu rahvuslikud väeosad sootuks.

Pärast iseseisvuse taastamist 1990. aastal moodustatud kaasaegsed Leedu relvajõud (Lietuvos ginkluotosios pajėgos) on võimas kaitseväeline organisatsioon, mille põhieesmärkideks on riigi vabaduse, iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmine. Armee koosneb maa-, õhu- ja mereväest ning erioperatsioonide vägedest.

Tegevused armee aastapäeval

Leedu sõjameeste päeval toimub igal aastal Vilniuses hulgaliselt erilaadseid üritusi, nagu näiteks pidulik missa pealinna katedraalis, kaitseväelaste pidulik rivistus Katedraali väljakul, paraad Gediminase prospektil. Katedraali väljakul tõmmatakse traditsiooniliselt lehvima kolme väeliigi – maa-, õhu- ja mereväe lipud. Pidulikel tseremooniatel osaleb riigi poliitiline juhtkond eesotsas presidendi ja peaministriga, aga loomulikult ka Leedu kõik kõrgemad kaitseväejuhid ja sõbralike välisriikide kaitseväelased.

Lisaks korraldavad leedukad armee tähtpäeva puhul veel ka võimsa rahvapeo, mis koosneb erinevatest kontsertidest, näitustest, laatadest, fotokonkurssidest, teatrietendustest, mälestusteenistustest. Riigi elanikud õnnitlevad kõiki oma kaitseväelasi, soovides neile jõudu, tervist ja pikka iga ning vaprust isamaa kaitsmisel välisvaenlaste eest. Vilniuse kõrval tähistatakse kaitseväe tähtpäeva ka kõigis teistes Leedu linnades.

President Dalia Grybauskaitė, kes on ühtlasi riigi relvajõudude kõrgeim ülemjuhataja, rääkis täpselt aasta tagasi, 23. novembril 2017. aastal, et sel tähtpäeval on vaja meeles pidada kõiki Leedu vabaduse eest võitlejaid, tunnustada nende julgust ja ustavust kodumaale. Seetõttu külastatakse tänasel päeval eriti agarasti kaitseväekalmistuid, et avaldada austust erinevates lahingutes ja sõdades langenud Leedu sõduritele.

Kaitseminister Raimundas Karoblis aga rõhutas mulluste pidustuste ajal, et Leedu relvajõudude sajanda aastapäeva eel on julgeolekuline olukord üsna segane. Ta juhtis tähelepanu ka sündmustele Ukrainas, kus „meist mitte väga kaugel hukkuvad iga päev inimesed”. Siinjuures tuleb märkida, et aastaga pole midagi muutunud ja keeruline julgeolekuolukord kestab tänaseni.

Samas kinnitas minister Karoblis, et Leedul pole mitte kunagi varem olnud nii palju häid sõpru ja nõnda palju julgeolekutagatisi nagu praegusel hetkel. „Iialgi varem pole Leedu kaitsevägi olnud nii tugev kui praegu: armee areneb, meil on suur ühiskondlik toetus. Ma tänan inimesi siiralt selle toetuse eest, sest seda vajab iga kaitseväelane,” rääkis Karoblis eelmise aasta pidulikul tseremoonial.

Armee ülemjuhataja kindral Vytautas Jonas Žukas on aga rahul sellega, et kaitseväe moderniseerimine kulgeb edukalt ja koostöö tugevnemine NATO partneritega pole samuti unarusse jäänud. Ta kinnitas, et vajaduse korral suudab Leedu kaitsevägi avaldada tõsist vastupanu võimalikele vallutajatele.

Seaduse, millega pandi alus Leedu regulaararmee tekkimisele, allkirjastas iseseisva Leedu Vabariigi esimene peaminister Augustinas Voldemaras,

Foto: wikipedia.org