Sadade suurperede olukord paraneb
Vahetult enne aastavahetust saatis SA KredEx välja vastused 879 kodutoetuse taotlejale. Positiivse vastuse ehk toetuse osaliseks said 358 kolme ja enamlapselist peret. Lääne-Virumaalt esitatud 78 taotlusest rahuldati 25.
Katrin Kivi
KredExi kodutoetuse puhul on tegemist riikliku tagastamatu toetusega, mis on mõeldud lasterikastele peredele eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks. Toetust saavad taotleda perekonnad, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19aastast last ning kelle viimase aasta keskmine maksustatav tulu ühe leibkonna liikme kohta ei ole suurem kui 355 eurot.
Keskmine toetuse summa ühele perele on 7 179 eurot, millele lisandub tulumaks. Kõige rohkem toetuse saajaid elab Harjumaal (64), Ida-Virumaal (47) ja Tartumaal (35). Nendest peredest on 62 varasemalt ühe korra kodutoetust saanud.
Küsiti 10 miljonit eurot
KredExi pressiteates viitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, et mulluse Eurofondi raporti põhjal on eestlaste kodud Euroopas oma seisukorralt ühed viletsamad. „Head elamistingimused on 21. sajandil inimõigus,“ kinnitas Palo pressiteates. „Mul on hea meel, et lasterikaste perede puhul pani riik kodude korrastamisele tugevalt õla alla ja kunagine otsus laiendada toetust ka kolmelapselistele peredele on end õigustanud.“
KredExi kommunikatsioonijuhi Joonas Kerge sõnul laekus terve Eesti peale seekord kokku 1147 kodutoetuse taotlust kogusummas 10 355 546 eurot. „275 taotlust ehk ligikaudu 24 protsenti ei vastanud vormilistele nõuetele,“ täpsustas Kerge. „Vormilistele nõuetele vastavaks tunnistati kokku 872 taotlust kogusummas 7 890 008 eurot.“
„Lääne-Virumaal sai toetust 25 perekonda, kellest 3 olid korduvtaotlejad,“ vahendas Kerge infot. „Nendes peredes kasvab 84 last.“
„Kokku jagati Lääne-Virumaal toetusteks 176 941,93 eurot,“ jätkas Kerge. „Keskmine toetussumma oli 7077,67 eurot. Kõige enam rahuldatud taotlusi oli Rakke vallast (4 tk), Rakvere linnast (3 tk), Sõmeru vallast (3 tk) ja Tapa vallast (3 tk). 21 juhul taotleti toetust eluaseme renoveerimiseks ning ülejäänud kasutavad toetust eluaseme soetamiseks.
Toetust saavates peredes oli keskmine maksustatav tulu leibkonna liikme kohta 2015. aastal 143,69 eurot kuus ning nendes peredes elab keskmiselt neli kuni 19aastast last. Esines ka 16 perekonda, kelle maksustatav sissetulek leibkonna liikme kohta oli 2015. aastal null eurot. Kõige lasterikkamas peres kasvab üheksa last, neljas toetust saanud peres kasvab seitse last.
Taotlejate eluaseme olukorda hindas komisjon, kuhu kuulusid KredExi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajad.
Vajalik toetus
KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetusel lasterikaste perede jaoks selge mõju. „Alates 2008. aastast on lasterikaste perede kodutoetuse abil paranenud pea 10 000 lapse elamistingimused. Majad on saanud uued katused, soojustatud on fassaade ja vahetatud aknaid, rajatud pesemisvõimalusi ja toimivaid küttesüsteeme. See on tõstnud perede elukvaliteeti ning aidanud kaasa ka majade säilimisele ja energiatõhususele.“
Ka Rakke vallavanem Andrus Blok leidis, et nimetatud toetus on vajalik ja positiivse toimega. „Meie vallast on ka varasematel aastatel toetust taotletud ja valdavalt on neil peredel olnud tõesti karjuv vajadus selle abi järele,“ rääkis Blok. „Kõige rohkem teeb mulle aga rõõmu see, et meie valla inimesed on nii tublid ja aktiivsed ning saanud kogu selle paberimajandusega ja tingimuste täitmisega hakkama.“
KredExi pressiesindaja kinnitas, et ka sel aastal jagatakse lasterikastele peredele kodutoetusteks 3,2 miljonit eurot ning taotluse vastuvõtt algab kevadel.
