Sagadis algasid öömuuseumi loengkontserdid
2. juulil startis juba üheksandat korda Sagadi mõisa üks suviseid suursündmusi – Sagadi öömuuseumite sari.
Traditsiooniliselt igal juulikuu kolmapäeval õhtul kell kaheksa algav öömuuseum kutsub huvilisi osa saama värvikast ajalooteemalisest loengust ning õdusast õhtukontserdist. Sagadi mõisa härrastemaja saalis toimuvat öömuuseumit saab sel suvel nautida veel kolmel järgneval kolmapäeval.
Selle aasta esimeses öömuuseumis astus loenguga saalitäie publiku ette kunstiloolane Viljar Vissel, kes võttis vaatluse alla haruldased leiud ajalooliste hoonete interjöörides. Akustilist õhtumuusikat pakkus Jaan Sööt koos Märten Krossiga.
Järgmisel kolmapäeval, 9. juulil on teemaks eluolu Sagadis 100 aastat tagasi. Loengu keskmes on viimase Sagadi mõisahärra õele Helene von Fockile kuulunud mahukas fotokogu, mis sisaldab fotosid aastatest 1900-1928, näidates kogu eheduses Sagadi mõisarahva igapäevaelu, tollast mõisa hoonestust ja sisekujundust ning mõisaparki koos aiaga. Lisaks kajastavad fotod sakste suplusretki Altjale ja piknikusõite Oandule ehk teisisõnu ühe aadlipere eluolu 20. sajandi alguses. Ülevaatlikult annab see haruldane kogu ettekujutuse kõigi Eesti maa-aadlike elust sadakond aastat tagasi.
Õhtu muusikalisel poolel esitab Kiili vanamuusika ansambel 13.-16. sajandi Euroopa muusikat vagadest vaimulikest lugudest kuni armastuslaulude ja vallatute tantsulugudeni.
16. juulil võtab baltisaksa eluolu uurija Ulrike Plath vaatluse alla mõisaaegse toiduteema, kui toimub loeng „Metsaannid baltisaksa söögilaual. Põimunud söögikultuur või kultuuriülekanne?“ Jutuks tuleb, millised metsaande puudutavad teadmised olid baltisaksa kultuuris 18. sajandil levinud ning millal ja kuidas metsaannid huvi pälvisid. Samuti saab vastuse küsimusele, kas teadmiste levik üldse muutis igapäevast toidukultuuri ning kas seisuslik vahe ilmnes kõige teravamalt just metsaandide erinevas kasutamises. Rahvalaulude töötlusi salongilikus võtmes esitavad Lea Gabral, Olav Ehala, Lembit Saarsalu jt.
Tänavused öömuuseumid lõpevad 23. juulil, mil äärmiselt intrigeeriva loenguga astub üles lektor Tiina Vähi, teemaks „Libahundid 17. sajandi nõiaprotsesside süüpingis“.
Nagu teada, uskus 17. sajandi inimene kindlalt nii libahuntide olemasolu kui ka nõiasõnadega teha võivat kahju. Ka Sagadi mõisnik Jürgen von dem Berge süüdistas lammaste kadumises libahunte ning põletas koos Palmse mõisnikuga nõidu.
Kes aga olid need libahundid ja mis sidus neid nõidumises süüdistatud inimestega? Olid nad naised või mehed? Milline oli nõiaprotsessi süüpinki sattunud libahundi saatus?
Sellesuvised öömuuseumi ettevõtmised lõpetavad kauni muusikalise etteastega Luisa Värk ja Artjom Savitski, kes kitarri ja klaveri saatel esitavad kava „Koputa“.
Sagadi härrastemaja avatakse öömuuseumi külastajatele kell 19, kuni loengu alguseni on kõigile külastajatele avatud ka metsamuuseum. Väljapanekutega saab tutvuda ka kontsertide vahepeal ja kes väga tahab, ka pärast kontserti. Kontserdid algavad kell 21.30 ja võivad kesta pea südaööni, avatud on kohvik. Üritus lõpeb viimase külastaja lahkumisega.
Kuulutaja
