Sajand Eesti esimesest põhiseadusest

Alanud aastal saame tähistada 100 aasta möödumist Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse jõustumisest ja selle alusel valitud I Riigikogu valimistest.

1919. aasta jüripäeval kokku tulnud Asutava Kogu peamine ülesanne oli koostada noorele, Vabadussõjas püsima jäänud vabariigile tema esimene põhiseadus. Aasta ja kaks kuud hiljem olid rahvasaadikud oma tööga valmis saanud. Põhiseadus võeti vastu 15. juunil, see jõustus sama aasta 21. detsembril.

Asutavas Kogus suurt enamust omanud sotsiaaldemokraatide ja Tööerakonna eestvedamisel koostatud põhiseadus oli üks toonase maailma demokraatlikumaid. Võim koondati rahva poolt valitud ühekojalise Riigikogu kätte. Riigipead ei olnud, rahvusvahelises õiguses ettenähtud riigipea ülesandeid täitis valitsusjuhina riigivanem.

Põhiseadusega tagati üldine valimisõigus ja kultuurautonoomia rahvusvähemustele. Need täna iseenesestmõistetavad asjad olid sajandi eest väga eesrindlikud. Samas olid demokraatliku ühiskonna alusväärtused kirjas juba meie iseseisvusmanifestis.

Esimesed põhiseaduse-kohased Riigikogu valimised toimusid 1920. aasta novembri lõpus. Enim kohti said sajakohalises parlamendis Tööerakond ja Põllumeeste Kogud. Samal ajal oli alanud Toompeal keskaegse ordulinnuse konvendihoone alusmüüridele ka Riigikogu hoone ehitus. See Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni projekteeritud ja 1922. aastal valminud hoone on maailma ainuke ekspressionistlikus stiilis parlamendihoone. Kuni Riigikogu hoone valmimiseni pidas parlament istungeid Toompea lossi Valges saalis.

Tulles aga tagasi esimese põhiseaduse juurde, siis selle nõrkadeks külgedeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Seadusandlikku võimu esindavale Riigikogule olid antud väga laiad volitused, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle. Selle tagajärjeks olid rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise 1934. aastal. Aastail 1932–1933 toimus põhiseaduse muutmiseks koguni kolm rahvahääletust. 1934. aasta riigipöördega varises aga Eesti demokraatlik riigikorraldus üldse kokku.

Oluline on minevikust õppida. Kui ajalugu andis meile 1991. aastal võimaluse vahepeal kaotatud iseseisvus taastada, siis tänaseni kehtiva 1992. aasta põhiseaduse koostajad lähtusid ühemõtteliselt demokraatliku ühiskonna alusväärtustest. Samas püüti tagada paremat tasakaalu võimuharude vahel. Nii on demokraatlik Eesti Vabariik püsinud edukalt tänaseni. Selle hoidmiseks tuleb meil, rahval kui kõrgema võimu kandjatel teha iga päev tööd.

Jaak Juske,

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige