Saksamaa haridusjuhid tutvusid digipöördega
Rakvere Ametikooli külastas kolmapäeval Saksamaalt Schleswig-Holsteini liidumaa kutsekoolijuhtide delegatsioon, et ametikooli näitel tutvuda digitaliseerimisprotsessiga Eesti koolides. Delegatsiooni kuulus 12 inimest, kümnele koolijuhile lisaks kaks ministeeriumi esindajat.
Seidi Lamus-Tšistotin
Eesti on tuntud kui digitaalne ühiskond ja Saksa koolijuhtidel oli suur huvi tulla õppima, kuidas digitaliseerumine toimub koolis ja mõjutab koolielu. Neid huvitas digipööre Rakvere Ametikoolis, digitaalsete vahendite kasutamine õppetöödes ja muudes kooli protsessides.
Rakvere Ametikooli direktor Kuno Rooba ja õppedirektor Raili Sirgmets tutvustasid külalistele nii digivahendite kasutamist kooli juhtimises kui ka õppeprotsessis. Direktori sõnul tekitas sakslastes kõige enam hämmingut koolijuhi poolt igapäevaselt kasutatav digitaalse allkirjastamise protsess. „Nende jaoks oli see tõeline imelugu, et digitaalselt allkirjastatud dokumendi juurde jääb kõigile nähtav märge, mis kell toiming on tehtud. Selgitasin, et mingisugust represseerimist ei järgne, kui seda tehakse väljaspool tööaega,“ muigas Rooba.
Enim huvi tekitas Saksa haridusjuhtides ametikoolis kasutusel olev siseveebi keskkond, mis Rooba sõnul loodi koolide endi vajadusest lähtuvalt, mitte kusagilt väljastpoolt. Siseveebi aluse panijaks oli Tartu Kutsehariduskeskus, kuid tänaseks on see kasutusel juba 21 koolis ning täiustamine ja arendamine toimub igapäevaselt.
Lisaks kasutatakse ka muid digitaalseid lahendusi nagu näiteks Moodle´i õpikeskkonda, Webmaili ja Infokioskit, kuid mainimata ei saa jätta, et olemas on ja kasutust leiavad ka erinevad sotsiaalmeediaplatvormid: Facebook, Instagram ja uusim – Snapchat.
Küsimusele, kas koolil on olemas haridustehnoloog, vastas direktor Rooba, et ei. „Pean oluliseks, et iga õpetaja oleks ise haridustehnoloog – oleks piisavalt pädev, et iseseisvalt hakkama saada,“ selgitas koolijuht. „Loomulikult on tehnika hooldamiseks olemas eraldi inimesed ja tavaliselt on meil ka kasutada 3-4 antud eriala õpilase abi.“
Sakslased tundsid huvi, kas ka Eestis tuleb riistvara soetamiseks võtta pakkumised. Kuno Rooba vastas, et loomulikult, kuid samas on meil olemas ka iseseisvus otsustamisel, aga kallimat valikut tuleb põhjendada.
Kui digivaldkonna arengud ja küsimused said päeva peale selgeks, siis ümarlauale jätkus ka üldisemaid küsimusi Eesti kutsehariduse toimimisest. Uuriti nii rahastamise, palgafondi kasutamise, kutseeksamite läbiviimise kui ka gruppide täitumise kohta.
Nii Kuno Rooba kui Raili Sirgmets tõid välja ühe valusa kitsaskoha – ametikooli jõuab päris palju erivajadusega õpilasi, kelle varasemate probleemidega pole võimalik end kurssi viia. Tavaliselt õppurid ise ei räägi ja mujalt informatsiooni saada pole võimalik ning nii selgubki esimese poolaasta lõpuks, et tuleb tegutsema hakata. Seega, ühtseid infosüsteeme, mis kataks kõik haridusasutused, oleks veel hädasti juurde vaja.
Rakvere Ametikooli direktor Kuno Rooba tänamas Saksamaa delegatsiooni juhti.
Foto: Seidi Lamus-Tšistotin
