Selgus Rakvere riigigümnaasiumi võidukavand
Rakvere riigigümnaasiumi ideekonkursi parimaks valiti arhitektuuribüroo Salto ideelahendus „Pargielu“, millest võistluse žürii hinnangul võib saada linna uus sümbol.
Liisi Kanna
Riigi Kinnisvara, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liidu korraldatud Rakvere riigigümnaasiumi (L. Koidula 11b) arhitektuurikonkursi tulemused kuulutati välja möödunud reedel Rakvere linnavalitsuse valges saalis.
Tseremoonial osalenud haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et selja taga on pikk tee, alates aruteludest selle üle, kas riigil on vaja koolivõrku arendada kuni tänapäevase hariduskeskuse olemuse mõtestamise ning lõpuks ideekonkursiside tulemusteni välja.
„Kui vaatame 2020. aastat, siis mina julgen öelda, et üks märksõna sellel aastal on kindlasti riigigümnaasiumid,“ lausus minister, lisades, et paikasid, kus tänavu riigigümnaasiumi ehituseks n-ö kopp maasse panna plaanitakse, leidub Eestimaa erinevates nurkades.
„Ja mul on siiralt hea meel, et ka Virumaa südames Rakveres see otsus väga pika ja põhjaliku kaalumise tulemusena tehtud sai. Ja nüüd on oluline, et see saaks omaks võetud kohaliku rahva poolt. Ootan huviga järgnevaid samme,“ sõnas Mailis Reps.
Aktiivne osavõtt
Konkursile laekus tähtajaks 16 tööd ning lõpliku valiku langetamiseks pidi žürii kogenema kaks korda. Võitjaks valiti arhitektuuribüroo Salto ideekavand „Pargielu“, mille autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean.
„Olid tugevad tööd ja raske oli valida. Siin võiks teostada rohkem kui ühe,“ kinnitas žürii liige, Rakvere linnaarhitekt Angeelika Pärna.
„50 ja rohkem aastat ei ole Rakveres ühtegi koolimaja püstitatud. Ainult remontisime koguaeg. Ma arvan, et see on meil šanss järgmiseks sajandiks. Meil on põhjust olla rahul. Õige mitu nendest majadest võiks siia püsti panna,“ sõnas ka Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami.
„Väga paljud riigigümnaasiumite ideekonkursid olid oluliselt väiksemate osalejate arvudega. See näitab, et see paik kõnetab,“ rõõmustas linnavolikogu esimees.
Juhkami väidet paiga kõnekuse kohta kinnitas ka üks võidutöö autoritest Maarja Kask. „Võib-olla põhjus, miks see arhitektidele niivõrd atraktiivne oli, on just see asukoht. Krunt, mis ühelt poolt on piiratud reljeefse suure pargialaga, teiselt poolt ajalooliste mälestistega. Ja samas sekkub sinna jõuliselt selline natuke irdne liiklusmaastik,“ kirjeldas arhitekt ülesande keerukust.
Angeelika Pärna märkis, et esmalt vaadatigi, milline väljak ideekavandites kujuneb. „Rakverre on tekkimas uus sõlmpunkt, mille ümber asub kultuuri-, haridus- ja terviseasutusi. Kuid sõlm on veel natuke lahti. Kõigepealt vaatasimega linnaruumilist lähteülesannet – milline väljak kujuneb,“ lausus linnaarhitekt.
„Seejärel analüüsisime juurdepääse, kust õpilased sisse liiguvad ja kas see on väljakuga suhestatud. Hoone sees oli põhiküsimuseks, milline on väljaspool klassiruume olev ruum. Mida on võimalik seal koos teha? Kas tekkib kvaliteetalasid? Kus on need funktsioonid, mida on võimalik ristkasutada?“ tutvustas Pärna hindamise aluseid. „Ja lõpuks vaatasime seda n-ö nahka, mis sinna peale on tõmmatud.“
Mis iseloomustab võidutööd?
Žürii protokollis kirjeldati võidutööd järgmiselt: „Võidutöö on arhitektuurselt vormilt jõuline ja teistest selgelt eristuv. Koolihoone maht loob märgilise aktsendi kogu Rakvere linnale. Riigigümnaasiumi hoonest võib saada uus Rakvere linna sümbol. Põhjapoolne hooneosa suhestub rohkem pargiga ja avab kaugvaated üle väljaku olemasolevale Rakvere gümnaasiumi hoonele.“
Pärna sõnul loeti tugevusteks uue sümboli loomist, tõusvat reljeefi järgivat siseruumi ehk astmelisust, selget ja loogilist ruumide paigutust ja grupeerimist ning seda, et üldala väldib igavaid koridore ja loob suurepärased eeldused kvaliteetse interjööri tekkeks.
Võidutöö teine autor Ralf Lõoke märkis auhinna vastuvõtmisel, et töö koostamisel lähtuti mõistagi võimsa krundi olemusest ning püüti luua võimalikult avatud, vaba ja läbipaistev keskkond. „Et hoone klassikalises mõttes kooli ei meenutaks,“ selgitas autor.
„Ootame väga projekteerimist, sest linn, millel on nii äge keskväljak, tekitab julgust, et arhitektuurne mõte töötab siin hästi,“ oli Lõoke ootusärev.
Järgmisena korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.
Ideekonkursi preemiafond on kokku 24 000 eurot. I koht 9000 eurot, II koht 7000 eurot ja III koht 5000 eurot. Ergutuspreemiaid anti välja kaks ning kokku summas 3000 eurot.
Arhitektuurikonkursi teine koht läks ideekavandile „Vahvel“, mille esitas konkursile arhitektuuribüroo Kuu ning autoriteks on Liis Juuse, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Kristo Põlluaas ning Juhan Rohtla.
Kolmanda koha saavutas ideekavand „Väljakool“, autoriteks Tõnu Laanemäe, Karlis Lauders, Rita Laudere, Zane Kalniņa ning Rasa Grāvīte arhitektuuribüroost Symptom Arhitekt OÜ ja SIA Lauder Architects.
Ergutuspreemia võitsid ideekavandid „Dialoog“, autoriks Egon Metusala ja Liis Uustal arhitektuuribüroost MA OÜ ning „Pesakast“ arhitektuuribüroo Molumba ning autorid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ning Tamara Nesic.
