Signe Kõiv: olen e-kaubanduse entusiast
Lääne-Virumaalt pärit Signe Kõiv tegutseb juba kümme aastat suures tõusutrendis olevas internetikaubanduse maailmas – praeguseks juhib särtsaks naine Eesti E-kaubanudse Liitu. Signe rääkis oma ametialasest teekonnast sellele positsioonile ning tutvustas e-kaubanduse olukorda Eestis.
Liisi Kanna
Signe Kõiv sündis Lasilas, ise ütleb ta, et on läbinisti Lääne-Virumaa tüdruk. „Lasilas käisin lasteaias, sealt kolisime Rakvere külje alla Energiasse ja kooliteed alustasin Kadrina Keskkoolis. Neljandasse klassi läksin juba Väike-Maarjasse,“ jutustas Signe.
„Elu keerdkäik oli aga selline, et 11. ja 12. klassi läbisin hoopis Tallinna 32. keskkoolis, õppisin majandus- ja sotsiaalkallakuga klassis. Sealt sai alguse huvi ärijuhtimise ja õigusteaduse vastu. Kuna Tartus õigushariduse omandamine tundus logistiliselt keeruline, valisin ärijuhtimise kraadiõppe EBSis. Keskkoolis olid head tulemused pigem kirjanduses, ka emakeele õpetaja Hille Peegel soovitas humanitaarvaldkonnas jätkata. See oli tegelikult väga õige soovitus,“ jätkas ta.
EBSis õppis Signe pea 15 aastat. „Tegin bakalaureusekraadi väga pika vinnaga, töö kõrvalt. Seejärel oli kaalutlemise koht – kas minna süvendatult massööriks õppima või edasi ärijuhtimise magistriõppesse. Mul oli selge visioon oma õdusast massaažisalongist, mille tarvis ostsin äriruumi ja registreerisin kaubamärgi Aroma Studio. Valisin siiski ärijuhtimise.“
Nii kaitses ta 2014. aastal EBSis magistrikraadi, valides uurimisobjektiks e-kaubanduse kasutamise Eestis. Kuna õigusteadus jäi aga n-ö hinge peale, astus Signe eelmisel aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda Tallinnas. „Õppimine on hea, ajule peab tööd ja koormust andma. Ega siis vabatahtlikult ühtegi arendavat raamatut kätte ei võta, kogu aeg on kiire. Mulle meeldib selline natuke sunduslik õppimise seisund,“ rääkis Signe.
Oma e-poe loomine
Praeguseks on Signest saanud Eesti E-kaubanduse Liidu juht. Tema enda hinnangul kasvas see välja eelnevatest tegemistest. „Olen harjunud palju tööd tegema, kooliajal käisin Soomes maasikaid korjamas, et taskuraha teenida. Kui 16aastaselt Tallinnasse kolisin, läksin suvevaheajal tööle EKS kaubamajja. Seal oli mul juurviljaosakonnas väga tähtis roll – kaalusin ostjate puu- ja juurvilju,“ rääkis ta naerdes.
Signe tööandjate loetelu on kirju – Äripäev, Tele2, koolitusfirma Vain & Partnerid ja sekka transpordikonteinerite müük Põhjamaadesse. Huvi müügi ja kaubanduse vastu päädis sooviga ettevõtluses kätt proovida. „Ühel hetkel tundsin, et nüüd tuleb teha midagi iseendale. Mõtlesin tõsiselt oma emakeele õpetaja kunagise soovituse peale ja hakkasin kaasautorina erinevaid kirjatükke tegema. Taaselustasin kõhutantsuõpingud kalli õpetaja Liina Remmelga käe all ja käisin esinemas. See oli väga elav ja aktiivne periood hingele. Oli energiat proovida seda, mis koolis omandatud – kuidas oleks päris enda ettevõtte juhtimine.“
Nii saigi sõbranna Janaga kahasse loodud e-pood Ebutiik.ee. „Müüsime e-poes soodsa hinnaga naisterõivaid, jalatseid ja aksessuaare. Turule sisenemine oli lihtne, sest kümme aastat tagasi oli vaid paarsada e-poodi Eestis. Meil puudusid kogemused ja valdkond oli veel avastamata, aga klientide poolt võeti vastu üllatavalt hästi. Paar aastat pärast avamist oli keskmiselt 1000 tellimust kuus,“ jutustas Signe.
Ettevõtluse rütmis jätkus tööelu naise jaoks 2014. aastani, mil teda kutsuti kandideerima E-kaubanduse Liidu juhatusse. „Olin üks esimestest liidu liikmetest ja aru saanud, et koos toimetades on ägedam – on kogukond, kellelt vajadusel nõu küsida,“ selgitas Signe. Sama aasta detsembris pakuti talle võimalust liitu juhtima hakata ning ta võttis selle kahel käel vastu.
E-kaubanduse Liidu tegemised
Eesti E-kaubanduse Liitu kuulub 211 ettevõtet, sealhulgas üle 170 e-poe, lisaks e-kaubandusega seotud ettevõtted, nagu makselahenduste pakkujad, arendajad, logistikaettevõtted jne.
„Minu visioon on, et liikmed suhtleksid ja tekiks sünergia. Keegi ei pea pusima omaette ja hankima infot, mis täna turul puudub või on kasin. Jagame liidus parimaid praktikaid, teeme koolitusi ja viime läbi uuringuid, et valdkonda toetada ning e-kauplejatele abiks olla.“
Signe märkis, et temast on saanud suur e-kaubanduse entusiast. „Ma ei ütle, et kõik asjad peaks e-poest ostma, kuid see annab palju lisaväärtust ja vaba aega. Poes on tore käia, see on sotsiaalne tegevus ja ei kao kuhugi. Kuid e-kaubandus avardab piire ja võimalusi nii kaupleja kui ostja jaoks.“
Ta rääkis, et liidu poolt korraldatud küsitluste tulemustes on tarbijate nimetatud e-kaubanduse hüved aastate jooksul sarnaseks jäänud. E-poe eelistena tavapoega võrreldes tuuakse esile soodsat hinda, laiemat kaubavalikut, ööpäevaringset ostlemisvõimalust ning lihtsat toodete otsingut.
E-poest ostmine ja usaldusmärgis „Turvaline ostukoht“
„Uuringute põhjal on e-poest ostmise suurimaks takistuseks, et kaupa ei saa näha ega proovida. Seda aitab leevendada kauba tagastamise võimalus – telli, vaata ja proovi kodus ning mittesobivusel tagasta põhjust avaldamata,“ rääkis liidu juht. „Emotsioonioste võib e-poes olla isegi vähem, reeglina minnakse midagi väga konkreetset otsima. Kui meeltesegaduses siiski midagi ebavajalikku on soetatud, saab kasutamata kauba 14 päeva jooksul tagastada,“ jätkas ta. „Tavakaubanduses sellist kohustust ei ole, pood võib küll vastu tulla, kuid e-kaubanduses kehtiv 14-päevane taganemisõigus seal ei rakendu. Defektse toote puhul on muidugi teine olukord, siis on nii e-poes kui tavapoes pretensiooni esitamise õigus kaks aastat,“ selgitas Signe.
Positiivse küljena tõi ta esile e-poed, kes ei küsi tarbijalt postikulu kättesaamisel ega tagastamisel. See võib e-kaupleja jaoks tunduda hirmutav samm, kuid aidates ostja riske maandada, toob reeglina kaasa suuremate kulude asemel hoopis hüppelise käibekasvu. „Katsetasime seda oma e-poes juba 2010. aastal, kui naistepäeva puhul väljastasime kõik tellimused postikuluta. Tellimuste arv kasvas ligi viis korda. Leidsime, et suurem tellimuste arv on parem kui sümboolse postikulu küsimine ja vähem tellijaid.“
Signe lisas, et taganemisõiguse kasutamisel peab kaupleja tagastama kättesaamisel tasutud postikulu. Näiteks kui postikulu tellimisel oli 3 eurot ja tagastuskulu tuleb samuti tasuda ostjal, olgu see ka 3 eurot, siis kaupleja peab tagastama kõik lepingu alusel saadu ehk tellimisel tasutud postikulu 3 eurot ja kauba maksumuse. Selle vastu sageli eksitakse, jättes postikulu ostjale tagastamata.
Signe Kõiv kuulub ka tarbijavaidluste komisjoni, esindades seal e-kauplejaid. Ta nentis, et kahjuks leidub jätkuvalt kelme, kellelt tellides ei saa ostja kunagi kaupa kätte ega raha tagasi. „Mõnikord oleks võinud juba väike taustaotsing valvsaks muuta, kuid inimesed on ostutuhinas jätnud selle tegemata. Vähetuntud e-poe puhul kehtib põhimõte – üheksa korda mõõda, üks kord lõika.“
Usalduse tõstmiseks töötati E-kaubanduse Liidus juba 2010. aastal välja märgis „Turvaline ostukoht”, mida saavad taotleda liidu liikmed. „Kontrollime põhjalikult e-poe müügitingimusi ja ostuprotsessi, et kõik seadusest tulenevad miinimumnõuded oleksid täidetud. Lisaks peab e-pood kasutama turvalist ühendust üle HTTPS-i. Kõik usaldusmärgise kandjad on iganädalases seires, et tuvastada maksehäired, esitamata deklaratsioonid või muudatused ettevõtte andmetes,“ selgitas Signe, lisades, et praegu kannab märgist 93 e-poodi Eestis.
E-kaubanduse tulevik
Statistikaameti andmetel kasutab 87 protsenti Eesti elanikkonnast vanuses 16-74 eluaastat internetti ja 65 protsenti ehk üle 543 000 vastaja on viimase 12 kuu jooksul kasutanud e-kaubandust. Võrreldes e-kaubanduse lipulaevadega – USA ja Ühendkuningriikidega, on e-kaubanduse kasutamine meil veel tagasihoidlikum, kuid kasvab kiires tempos.
Signe usub, et e-kaubandus ja tavapoodide külastamine sulavad tulevikus tihedamalt kokku, tekib mugavuskaubandus, kus kaup jõuab tarbijani talle kõige sobivamal viisil. E-poodidel tuleb suurt rõhku panna teeninduskvaliteedile, sest sama tähtis kui suur valik ja hea hind, saab olema positiivne ostuelamus.
Jaemüük posti või interneti teel on 2017. aastal kasvanud keskmiselt 35 protsenti. Eestlased on maailmas unikaalsed, sest eelistavad kauba eest tasumisel pangalinki (mujal valdavalt krediitkaart) ja kättesaamisel pakiautomaati (mujal valdavalt kuller).
E-kaubanduse Liit korraldab kaks korda aastas suurt e-ostlemise püha, mille nimeks E-esmaspäev. Suurte allahindluste kõrval pakuvad paljud e-poed sel puhul ka tasuta transporti, mis muudab ettevõtmise atraktiivseks üle Eesti. Järgmine E-smaspäev on 13. novembril: www.e-smaspaev.ee.
