Skye peab üle saama alaväärsuskompleksist
Eelmise nädala lõpus jõudis kinodesse väiksemate filmifännide suur lemmik „Käpapatrull: Vägev film.“
Margit Adorf
Käisime meiegi lapsega seda vaatamas, mu tütar on juba õige mitu aastat „Käpapatrulli“ fänn ja ootas filmi väga. Vaatasin kinokavast, et jeerum, küll on alles pikk film, aga tegelikult on poolteist tundi siiski täiesti normaalne ja vähemalt seekord ei tekkinud nihelemist, et millal ometi ära lõppeb. Filmi tempo oli hea ja ka lapsevanemal ei hakanud kohutavalt igav, kuigi…
Mulle meeldivad rohkem sellised lastefilmid, kus on palju muusikat. Mitu korda vaatama olen nõus vaid neid, milles on ohtralt muusikalisi etteasteid, näiteks „Frozen“, „Shrek“, vms. Sellel skaalal, kas olen nõus last mitu korda isiklikult kinno viima, jäi „Käpapatrulli“ puhul punkte napiks. Tuvastasin filmis peale alguse ja lõpumuusika vaid kaks laulu ja seda on liiga vähe! Järgmine kord peab lapse kinno viima vanaema. Aga tüdrukule meeldis ning soovib kindlasti vähemalt korra veel just kinos vaadata.
Filmi keskseks kangelaseks ongi seekord tüdruk, väike koerake Skye (eesti keeles loeb Miia Haasma). Tema põeb alaväärsuskompleksi seetõttu, et ta on kõige väiksem ja leiab, et just selle pärast peab ta topelt pingutama, et midagi saavutada, olgu selleks teiste tunnustus või lihtsalt seegi, et teda märgataks. Alaväärsuskompleksi põeb ka Victoria Vance (Haide Männamäe), keda ülikooliõpingute ajal kutsuti hulluks teadlaseks ja kes seda kirglikult vihkas, nii et lõpptulemusena temast saigi hull teadlane, kes haudub kurje plaane ja justkui soovib kõigile kõige eest kätte maksta.
Skye kätte maksta ei soovi, tema muutub lihtsalt väga kurvaks. Pean tunnistama, et üks kinos viibinud tüdruk tundis Skyele nii tugevalt kaasa, et hakkas eriti kurva koha peal kõva häälega nutma ja ema pidi teda tükk aega rahustama. Tegemist oli juba kooliealise lapsega.
Kinos oli ka päris pisikesi lapsi, nende puhul tuleb siiski öelda, et esimeseks kinoskäiguks see film ei kõlba. „Käpapatrull“ meeldib küll paljudele lasteaialastele, aga kes ei ole varem kinos animafilme vaatamas käinud, siis see pikk film läheb pisemate jaoks vahepeal liiga hirmsaks. Imestan, et rohkem lapsi saalis valju häälega nutma ei hakanud, sest vahepeal oli ka reaalselt selline oht, et Skye sureb ära või kui talle just meteoriit pähe ei kuku, siis tapab ennast ise ära, sest on nii suures masenduses. Kui võsuke juba oskab aru saada, et tegu on filmiga ja peategelasega lõppeb üldjuhul alati kõik hästi, siis sobib – närvikõdi pakub laste jaoks küllaga.
Niisiis – kuri teadlane varastab suure magneti ja tõmbab sellega Maa poole meteoriidi. See kukub Käpapatrulli maja peale ja purustab selle täielikult, kuid imekombel midagi hullemat ei juhtu ja keegi viga ei saa. Käpapatrulli kutsad uurivad meteoriiti edasi, kuni ühtäkki tuleb sellest välja imekristall, mis annab igale tegelasele oma isiklikud supervõimed ehk võimendab ühte omadust, mis kutsikatel juba olemas on. Skye oskab lennata.
Loomulikult saab imekristallidest haisu ninna ka Vance, kes haub uue kurja plaani ja tal õnnestubki Skye kristall ära varastada. See stseen on täiesti Mission Impossible tiitli vääriline, sest esmalt põgeneb Vance vanglast, seejärel varastab linnapea lennuki, seejärel laseb õhku lennukimootori – et Käpapatrull appi läheks. Kui Skye appi lendabki, oma uue superkristalli abiga, siis varastab Vance kristalli ja hüppab langevarjuga lennukist alla, jättes nüüd juba ilma supervõimeteta pisikese Skye üksi hukkuvasse lennukisse. Skye suudab lennuki maandada linnatänavale. Kirjeldan seda stseeni pikemalt, kuna kui see oleks mitte nunnude kutsikate animafilmis, vaid inimtegelastega mängufilmis, siis oleks see väga korralik märulistseen.
Seega – film on titekas pakendis, aga sisult siiski vägagi hoogne märul, koos pingeliste stseenidega, mis panevad toolist kinni hoidma, kiljuma ja küüsi närima. Kui arvate, et lennukatastroof on pahaduse tipp, siis hiljem satub Skye veel suurema supi sisse, kui läheb kristalle Vance’i käest tagasi nõudma ja langeb taas lõksu. Teised päästavad Skye ja lõpuks päästab Skye maailma, sest ega selle vangist pääsemisega veel asi ei lõppe. Vance’il õnnestub oma supervõimetega loomulikult korraldada armageddoni-vääriline ohuolukord.
Niisiis – kui mõtlete, et ei viitsi oma last viia vaatama tittede filmi, siis mõelge uuesti. Tupsununnud kutsud seiklevad selles linaloos nii et vähe pole, korralik adrenaliin on peaaegu kogu aeg üleval ja lisaks saavad ka väikesed tüdrukud kätte oma annuse südamlikkust ning sõprusesoojust. Õnnestunud teos, kuigi ehk etteaimatava stsenaariumiga, aga teostus on märulifilmi-vääriline ja kindlasti pole see mingi ninnunännutamine.
