Sõja võigas pärand kestis pool sajandit

Sel nädalal soovitan vaadata Netflixi sarja „Colonia Dignidad: A Sinister Sect“ (2021) ehk maakeeli „Väärikuse koloonia: võigas sekt“.

Margit Adorf

Filmiajakirjaniku elus pole alati nii, et kõiki esilinastuvaid filme saaks juba enne nende kinno jõudmist vaadata. Sel nädalal ongi kahjuks juhtunud, et ei saa ma teile jutustada ei nutitelefonide magnaadi langusest filmis „BlackBerry“ ega sellest, kuidas uus komöödia „Minu pöörane paps“ Robert de Niroga peaosas ka mekib, sest pressilinastusi peetakse neile alles siis, kui lehe trükkiminek möödas. Seega sel nädalal esilinastuvate filmide osas ei saa ma sõna võtta – see aga ei tähenda, et need lugu ei vääriks. Ehk järgmisel nädalal.

Seniks aga jutustan teile ühest dokumentaalsarjast, mida ma ise vaatasin möödunud nädalavahetusel. See Netflixi sari kirjeldab hirmsat pedofiili ja piinaparadiisi Tšiilis, mille rajajaks oli sakslane Paul Schäfer. Sarjal on kuus osa, mis on üpris ammendav ja jõukohane vaatamine. Ütlen kohe ära, et mingeid visuaalselt häirivaid kaadreid selles filmis otseselt ei ole, karjeid ei ole lavastatud, hukkunute luidki ei näidata.

Küll aga on sarjas ohtralt dokumentaalkaadreid sektielust, kuna see toimis ju videoajastul, helisalvestuste ajastul ja sekti liider lasi filmida ohtralt argielu, mis pidi muule maailmale näitama seda, kui tore ja meeldiv on elada väärikuse kommuunis. Filmis kõlab väga palju ka ilusat koorimuusikat, sest igas vanuses sektiliikmed pidid laulma nii suuremates koorides kui väikeste gruppidena ja üks neist ka tunnistas, et laulmine oli tema jaoks üldse ainus tegevus, kus ta tohtis emotsioone kuidagigi välja näidata.

Sekti juured on II maailmasõjas, mil pedofiilist psühhopaat Paul Schäfer, kes sündis 1921. aasta detsembris ja oli sõja lõpus 24-aastane, oli asunud rasket olukorda ära kasutama. Sarjas jagab oma mälestusi ka mees, kes sattus Schäferi juurde kohe alguses, mil sekt veel Saksamaal tegutses, ning kes ise oli siis 18-aastane. Mees kirjeldas, kuidas ta elas üle karmi sõjalahingu, millesse läks 150 meest, kuid ellu jäi vaid kuus. 17-aastase nooruki jaoks oli see elumuutev vapustus ja nii langes ta kergesti jumalasõna kuulutava Schäferi õnge.

Alguses tegutses Schäfer seega Saksamaal ja püüdis sinna rajada midagi orbudekodu sarnast. Sõjas olid paljud lapsed oma vanemad kaotanud või siis olid vanemad nii vaesed, et loovutasid vabatahtlikult oma lapsi internaatkooli. Saksamaal aga selgus õige pea, et seal toimub laste ahistamine ning Schäfer kuulutati tagaotsitavaks. Kaval mees leidis pelgupaiga Tšiilis, kus tal õnnestus endale hankida jumalast hüljatud koht kaugel mägialal, eemal suurtest linnadest. Saksamaalt võeti kaasa hulk orbusid ja röövitud lapsi ning suunduti Andide rüppe, kus esialgu ei olnudki sel maatükil mitte midagi. Lapsed elasid telkides ja nad pandi ehitama algelist sara, et oleks mingigi päris katusealune.

Tööd tehti seal koloonias iga päev, puhkepäevadeta, ja tööd pidid tegema kõik, kes vähegi pead kandsid. Lapsed tegid tööd nii, et käed villis. Kui neil juhtuski ema samas koloonias elama, siis igal juhul ei lastud emal ja lapsel omavahel suhelda. Sarjas kirjeldab üks õnnetu naine olukorda, kus ükskord ema rääkis lapsega paar lauset ja selle eest nüpeldati tüdruk nii vaeseomaks, et ei saanud nädal aega liikuda. Naine meenutab murtud häälel: „Ja ma isegi ei alustanud seda vestlust ise!“ Sarjas on väga palju väga valusaid intervjuusid ja lugusid, mis kindlasti on vaid väike jäämäe tipp.

Sekt ei olnud midagi iseäralikku usulises mõttes, Schäfer ei mõelnud välja otseselt uut usundit, vaid viljeles tavalisi kristliku piibli õpetusi. Muidugi oli vaid tema selles laagris suur juht, kellele vastuvaidlemata alluda. Laste puhul oli see lihtne, aga täiskasvanud? Paljud neist uskusidki siiralt, et nii peabki ja nad teevad head, vähemalt kui eeldada seda, et süüdimõistetud intervjueeritavad ei valeta antud intervjuudes. Samas nad väldivad rääkimast seda, millega nad seal täpsemalt tegelesid kui asi puudutab piinamisi.

Nimelt asus Väärikuse koloonia territooriumil riigijuht Pinocheti ajal ka Piinamise kool ja õmblustöökoja all kartulikeldris piinati ning tapeti igal ööl mitmeid inimesi, poliitvange, kellel ei pruukinud olla muud süüd, kui n-ö valesse parteisse kuulumine. Piinati ka kolooniasse sattunud lapsi. Lisanduvad kohutavad lood, kuidas poisikesed järjest suure juhi juures ööd veetma pidid.

Juba 1970ndail oli laagrist esimesi põgenemisi, kui kinni hakati seda õuduste laagrit panema alles umbes 1991. aastal ja ega seegi ei õnnestunud esimesel katsel. Tšiili diktaatorlik valitsus toetas koloonia tegevust ja selle lagunemine ei saanudki kõne alla tulla enne, kui türann riigi eesotsast 1990. aastal langes.

Sellegipoolest kulus veel hulk aastaid enne, kui jõuti sinnamaani, et sadistlik pedofiil vangi saata. Kohtuasja alustati 2004. aastal, Schäfer pandi trellide taha 2006. aastal, mil ta oli juba üle 80-aasta vanune. Ta suri vanglas neli aastat hiljem. Suur hulk tema kaasosalisi, kellest vangi pandi 26 inimest, on endiselt kinnipidamisasutuses. Osa neist annavad ka intervjuu.

Võigas on see, et õigupoolest ei ole koloonia tänapäevani kuskile kadunud. Ühe vangis istuva koloonia juhi tütar korraldab seal koos mõnede koloonias kasvanud inimestega hotelli. Paik nimetati juba 1990ndail ümber Villa Bavieraks, seal töötab hotell ja saab pidada pidusid.

Sõjad ei lõppe siis, kui nad lõppevad. Selles koloonias õitsesid kurja viljad veel üle 45 aasta pärast kahurite vaikimist. Ma ei saa öelda, et Villa Bavieras tänapäevani midagi valgustkartvat toimuks, küll aga on ka sarjast näha, et osad seal kasvanud lapsed ei suuda tänaseni mõista toimunu sügavat süngust ja võikust.

Sari on hästi komponeeritud, hea montaažiga, piisavalt põhjaliku infoga. Pea täielikult on küll puudu kohtuprotsessi osa, kuid üldjoontes on sari kompaktne, infotihe ja selle suurimaks väärtuseks on laagris filmitud dokumentaalkaadrid. Tegemist on originaalis hispaania- ja saksakeelse sarjaga, millele saab valida näiteks inglise- või soomekeelsed tiitrid. Eestikeelseid subtiitreid Netflix paraku ei paku.

Link sarjale: https://www.netflix.com/watch/80196166

Foto: kaader seriaalist