Sõmeru südant ootavad ees ilusad muutused
Arhitektuurivõistluse, mis kutsus üles pakkuma kaasaegset esinduslikku nägemust Rakvere valla keskuseks olevast Sõmeru aleviku südamest, võitis üheksa ideekavandi seast võistlustöö „Pööripäev“ arhitektuuribüroolt Eek & Mutso, autoriteks Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson.
Katrin Uuspõld
Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev viitas oma sõnavõtus ajaloole: tänavu on 780. Sõmeru esmamainimise aasta, aastal 1268 aga toimus Sõmeru läheduses – täpset kohta ei ole tuvastatud – keskaja kõige verisem lahing Eestimaa pinnal. Ta nimetas, et Sõmeru puhul on oluline olnud mõisa roll, praegu on alles sellest ajast vaid Sõmeru keskel olev tõllakuur, ait-kuivati ja Talllinna-Narva maanteele jääv vana vesiveski ja sild. „Omaette etapp algas pärast teist maailmasõda kui Sõmerule kolis masina-traktorijaam, mis kuuekümnendatel nimetati ümber EPTks ning sealt omakorda kasvasid välja mitmed töösuunad, millest said alguse mitmed tänased kohalikud ettevõtted,“ rääkis Vassiljev. „Sõmeru asula kohta ei olnud aga visiooni, puudus tolleaegse nimetusega generaalplaan, seetõttu tekkisid siia asjad kaootiliselt.“ Seetõttu tekkis mõte kuulutada tänavu sügisel koostöös Eesti Arhitektide Liiduga Sõmerul välja konkurss EV 100 „Hea avaliku ruumi“ jätkuprogrammis. Eesmärk oli leida Sõmeru aleviku uuele keskväljakule esinduslik ja kaasaegne arhitektuurilahendus ning põimida see olemasoleva peatänavaga kokku aastaringselt kasutatavaks atraktiivseks avalikuks ruumiks.
„Laekus üheksa toredat tööd, millest paljud olid võrdse tasemega, kuid žürii otsus võidutöö osas oli konsensuslik. Sellega läheme kiirel sammul edasi ja asume realiseerima, olgu siis kivisse, betooni või haljasalasse,“ rääkis Peep Vassiljev, kes oli ka ühtlasi žürii esimees.
Võidutöö „Pööripäev“ seob žürii hinnangul Sõmeru ajaloo eri etapid ja otsib nende keskel tasakaalu. Keskväljak lepitab omavahel aleviku kaht olulist kujundajat: mõisa- ja kolhoosiaega ning ehitab koos kaasaegse vallamajaga aleviku uut südant.
Võidutöö üks arhitektidest, Siim Tanel Tõnisson, rääkis et kohapeal käies mõistsid nad, et kõige olulisem on teha omavahel sõbraks mõisakihistus ja nõukogudeaegne kihistus. „Päris palju lähtus väljaku disain sellest, kuidas tuua mõisa elemente rohkem Sõmeru keskusesse, see oli atmosfääri, miljöö ja esteetika teema. Teisalt oli ruumiliselt väga oluline olemasolevate liikumisteede kooli-vallavalitsuse-lasteia-poe vahel võimalikult otsene ühendamine,“ rääkis Tõnisson.
Kaasautor Ra Martin Puhkan nentis, et väikestel kohtadel ei ole sageli suurt avalikku ruumi, mida inimesed saaksid kasutada. „Seega oli väga oluline, et ala oleks kasutatav aastaringselt. Ei ole halba ilma, vaid vale riietus. Nii et avaliku ruumiga on sama asi: ei ole halba ilma, on alainvesteeritud avalik ruum. Meil oli oluline, see oleks hooajatu, igal ajal kasutatav, pakuks nüansse pinnavormide abil, kus saaks talvel kelgutada ja suvel vahel istutada, et oleks ka privaatsust,“ rääkis Puhkan.
Praegu on väljaku põhjaküljel avalikkusele avatud ajalooline aidahoone, kus tegutseb Sõmeru loodus- ja tehnikamaja, kuid väljaku ida- ja lõunaküljel asuvad korterelamud, mis vajavad välialadele omaette ruumi loomist, et tagada elanike privaatsus. Lisaks sooviti ümber kujundada Sõmeru Põllu plats ning Puiestee ehk peatänav. Põllu platsi keskel asuval haljasalal asus varem Sõmeru traktor, millele tuli leida uus väärikas eksponeerimise lahendus.
„Tegu on tugeva, sümpaatse lahendusega, kus on olemas kõik olulised komponendid. Väljak võtab fookusesse ajaloolise aidahoone. Loodud on telg, vallamaja on sellega seotud, arvestatud on aida juurdeehitise ja parklaga. Väljak toimib hästi, see loob meeleolu ega domineeri. Olemas on nii purskkaevud kui haljastus ning õnnestunud teede-lahendused. Rohke roheluse kasutamine arvestab kohalikku konteksti,“ kommenteeris Peep Vassiljev.
Vassiljevi sõnul on Sõmeru uude keskusesse planeeritud lõkkeplats, traktori asukoht, bussipaviljoni paigutamine „saarele“. „Sümpaatne on bussipeatuse ja traktoriväljaku sidumine nii, et traktori plats ei mõju liiklussaarena. Lahendus on veenev ja kohaliku olustikuga arvestav,“ lisas ta.
Võidutööd „Pööripäev“ premeeriti 8000 euroga, teise koha preemia, 6000 eurot, pälvis kavand „Pesa“ arhitektuuribüroolt KA arhitektid, autor Erki Annama. Kolmanda koha preemia suuruses 4000 eurot anti ideekavandile „Põld, traktor ja kartulid“ arhitektuuribüroolt HG Arhitektuur, autoriteks Liis Juuse, Johannes Madis Aasmäe, Marianna Zvereva. Lisaks määrati 2000-eurone ergutuspreemia võistlustööle „Kultuuritelg“ arhitektuuribüroolt Stuudio Tallinn, autor Villem Tomiste.
Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid: Rakvere vallavolikogu esimees, žürii esimees Peep Vassiljev, Rakvere vallavanem Maido Nõlvak, Rakvere vallavalitsuse heakorraspetsialist Maia Simkin, Eesti Arhitektide Liidu esindajad Kalle Vellevoog, Karli Luik ja Kristel Niisuke ning Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindajana Hele Möllits.
Seni on Eesti Vabariik 100 ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös sündinud arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ abil toimunud arhitektuurivõistlused 23 linnas, millest 10 linna rekonstrueeritud südamed on juba valminud (Tõrva, Põlva, Valga, Võru, Rapla, Rakvere, Elva, Kuressaare, Kärdla ja Viljandi). Tänavu korraldatakse arhitektuurivõistlused Kadrinas, Kiviõlis, Kosel, Loksal, Türil, Arukülas ja Sõmerul.
Vasakult: Rakvere vallavanem Maido Nõlvak, „Hea avalik ruum“ programmijuht Kalle Vellevoog, Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev, võidutöö autorid Tristan Krevald, Siim Tanel Tõnisson ja Ra Martin Puhkan ning Eesti Arhitektide Liidu direktor Ingrid Mald.
