Soolikaoja olukorda plaanitakse parandada
Kesknädalal kogunesid Rakvere linnavalitsusse veekvaliteedi asjatundjad, et arutada linna läbiva Soolikaoja olukorra ja tuleviku üle.
Liisi Kanna
Lähema kümne aasta jooksul viiakse Lääne- ja Ida-Virumaal läbi veekogude puhastamise projekt „Life IP CleanEst“. Tegu on laiapõhjalise integreeritud keskkonnaprojektiga, mille käigus ka Soolikaoja uuritakse.
Kolmapäeval Rakveres toimunud projekti veekvaliteedi töörühma kohtumisel oligi üheks keskseks teemaks just Soolikaoja. „Teeme siin uuringud. Praktilisi töid me tegema ei hakka, aga pakume välja meetmed, kuidas Soolikaoja paremasse seisu saada,“ selgitas keskkonnaministeeriumi projektijuht Mari Sepp.
„Soolikaoja on tugevasti muundatud – inimkäsi on käinud veekogumi kallal. Näiteks paisutamise tulemusel saadud tiikides on tänaseks järvelised elutingimused. Lisaks on Soolikaojal mitmed heitveelasud, millega tuleb tegeleda, et veenduda, kas need vastavad nõuetele,“ märkis projektijuht, lisades, et Soolikaoja voolab pikalt ka läbi toru, mis omakorda veekogule mõju avaldab.
„Rakvere linnavalitsusega on meil väga hea koostöö selles osas, kuidas leida järgmiseid kaasrahastusi, et praktikas neid meetmeid siin Soolikaoja peal rakendama hakata,“ lisas keskkonnaministeeriumi esindaja.
„Kiidan Rakvere linnavalitsust projekti partnerina – nad on võtnud seisukoha vaadata Soolikaojale tervikuna ja omakorda teinud rakkerühma, mis tervikpildiga tegeleb,“ sõnas Sepp.
„Linnal on seoses Soolikaojaga käimas kolm projekti. Life CleanEsti abil saame väga põhjaliku ülevaate linna läbiva veekogu tervisest,“ sõnas Rakvere abilinnapea Andres Jaadla.
Abilinnapea rääkis, et kolmapäevasel kohtumisel tehtigi esmane tutvustus Soolikaoja vee kvaliteedi kohta. „Üldiselt on vee tervis kehvapoolne. Lämmastiku ja fosfori sisaldus on kõrge, mis omakorda põhjustab mittevoolavates alades taimestiku vohamise, mida on ka linnaelanikud ette heitnud,“ märkis Jaadla, lisades, et projektide abil otsitaksegi lahendusi, kuidas seda olukorda lahendada.
„Uuringute käigus on tuvastatud Soolikaojja mõnest kohast ka reostusallikate sisseimbumist – mõned vanad masuudikohad ja saasteainet tuleb ka tänavaveest, võib-olla peame vaatama üle näiteks sademevee õlipüüdurite süsteemi,“ jätkas abilinnapea.
„Uuringute tulemusel selgub kindlasti seegi, kas ja milliseid projekte võiksime kirjutada, et saada rahastust olukorra parandamiseks ja reostuse tekke allikate vähendamiseks,“ tõi ka Jaadla esile soovi jõuda praktiliste tegevusteni.
Soolikaoja Rakveres. Foto: Taavi Bergmann / „Life IP CleanEST“ projekt
