Soome kerjused ja pagulased – kelmid või pühakud?
(Soome mehed kerjavad õlleraha. Fotod: Ülle Kask)
Põhjanaabrite pealinn Helsingi on tõeline rahvaste paabel, kus võib kohata erinevat tooni nahavärviga Soome kodanikke ja mittekodanikke. Nad kerjavad turistidelt raha ja müüvad rahvuslilli piibelehti. Linnapilti ilmestavad ka Punase Risti töötajad, kes pagulastele esmaabi pakuvad.
Ülle Kask, Helsingi
Helsingi kesklinnas Kamppis on kaugliinide bussijaam, suur kaubanduskeskus ning väljak, kus võib kohata väga kirjut seltskonda eri rahvusest inimesi.
Pekka ja Juhani õlleraha
Muhameedlaste pearätti burkat kandev noor kena naine on Soome Punase Risti töötaja. Punaste kaantega mapp naise käes on täis materjali, kuhu ja kelle poole peavad pagulased riiki saabudes pöörduma.
Rätti kandev vanem naine müüb Soome rahvuslilli piibelehti, küsides pundi eest viis eurot. Eemal lösutavad kerjused, kes härdameelsetelt turistidelt kaastunnet lunivad ja päeva lõpuks kena kopika teenivad.
Kaks Soome meest istuvad kokkupandavatel toolidel mustlasnaisest kerjuse läheduses. Kõrvalolevale plakatile oli kirjutatud: „Kogun õlleraha ja luban, et ei osta isegi tühjade purkide eest leiba.“
Pekka ja Juhaniga (kes oma perekonnanimesid avaldada ei soovinud) jutule saades selgus, et Pekkal on töö saamisega raskusi. „Mõtlesin, et tulen ka tänavale kerjama ja kogen, kas mulle ka midagi antakse nagu sellele mustlasemutile, kes jalutut teeskleb ja inimeste kaastundele rõhudes neilt raha välja pressib,“ lausus mees.
Juhani selgitas, et tema tuli sõbrale toeks, et näha, kas tõesti õnnestub Pekkal midagi teenida. „Selle õlleraha kogumise aktsiooni mõtlesime nalja pärast välja, et inimeste reaktsiooni näha,“ ütles Pekka.
Möödujate lustakad näoilmed väljendavad enamasti positiivset reaktsiooni ja meeste rahakassasse potsatab rohkem euromünte kui mustlasnaise omasse.
„See naine on petis,“ teadis Juhani. „Soome keelt ta ei oska. Kui keegi küsib, mis sul viga on, halab, et aidake, mul pole jalgu all. Nii palju sõnu on ta ära õppinud.“
Pekka seletas, et Soome ütleb hõlpsasti kõigile „Tere tulemast!“, aga hiljem on hädas, eriti nende mustlastega. „Nad on omavahel koopereerunud. Üks naine on vist varastanud kusagilt pargist meie rahvuslilli piibelehti ja määrib neid siin turistidele vägisi pähe, viis eurot punt. Eks mõned ostavad ka, mis neil üle jääb.“
Juhani rääkis, kuidas Rumeeniast tulnud tõmmuma nahavärviga tegelased panid linna äärde laagri, põhimõtteliselt mustlaslaagri üles (ainuüksi visuaalsel vaatlemisel ei saa ju aru, kas tegemist on mustlaste või mõne muu rändava rahvaga – toim.)
„Pidu käis mitu päeva, enne kui võimud nad minema ajasid. Aga nad käivad korra Rootsis ja tulevad siis laevaga tagasi. Poolast pääsevad mustlased laevaga otse Soome ja siin ei tee nad muud, kui kerjavad ja röövivad inimesi. Eriti nahaalsed on mustlaste mehed, kes keset päeva läksid ühte eramajja vanadelt inimestelt raha riisuma. Õnneks oli papi julge mees, virutas ühele mustlasele kurikaga vastu pead ja siis jooksid nad laiali. Politsei neid kätte ei saanudki.“
Keelata ei tohi – rassism!
Pekka jutustas, kuidas ta sattus konflikti mosleminaistega. „Ühel päeval olin Lidli kaubamajas ja mida ma näen: rätipead seisavad puntras koos tomatikastide juures ja tirivaid neid varte küljest lahti. Ja panevad samasse kotti kõrvaolevast kastist soome tomateid, mis on euro võrra kallimad kui hollandi omad. Mitte keegi ei julenud neile midagi öelda. Mina siis küsisin, mida te siin varastate ja segate omavahel odavaid ja kalleid vilju? Kassas aga ütlete, et kõik on välismaa omad. Kus pistsid karjuma, et sinul pole mingit õigust vahele segada, küll me kassas selgitame. Vanemad Iraagi või Süüria pagulased ei oska sõnagi soome keelt, aga nooremad, kes juba koolis või lasteaias käinud, puhuvad ja teavad oma õigusi. Kohustusi sellistel riigi ees, kes neid lahkelt on vastu võtnud, aga pole ja kui julged midagi öelda, oled rassist,“ rääkis Pekka.
Meestega sisserändajatest juttu vestes selgus veel, et nende meelest on Soomes somaallased end eriti hästi sisse seadnud. „Kuna nad rasestumisvastaseid vahendeid kasutada ega aborti teha ei tohi, sest usk ei luba, on nende peredes 10-15 last. Sigivad nagu kärbsed. Ja nende mehed ei lähe mitte kunagi tööle, kuna nende usk ei luba ka meestel tööd teha,“ ütles Juhani.
Pekka lisas, et Aafrikas, kust tulnukad pärit, tassisid naised savionnide ette lõkkesse oksi ja puid ning keetsid tulel suppi, mehed lösutasid niisama. Soomes tahavad nad samuti edasi lebotada ja saavad ka, kuna nemad on ju sõjapõgenikud.
Juhani meenutas, et kui parlamendisaadik Teuvo Hakkarainen põlissoomlaste parteist julges kritiseerida riigi pagulaspoliitikat, öeldes otse välja, et neegrid seisavad sotsiaalabi järjekordades, aga tööle minna ei taha, tuli sellest üleriigiline skandaal. Hakkarainen taheti ebaväärika käitumise pärast parlamendist välja visata, aga seda ei saadud teha, sest pole vastavat seadust. Soome rahvas valis ta tänavu aprillis 5000 häälega teist korda parlamenti.
Mehed rääkisid veel, et Soome riik maksab pagulastele suuri sotsiaaltoetusi, lastetoetusi ja eluasemetoetusi. „Vähemalt 600 eurot saab iga tumedanahaline iga kuu kätte,“ ütles Pekka. Ja jätkas, et sellist poliitikat kritiseerida ei tohi ja sellest kõvasti ei räägita, et sotsiaalsüsteemi ülalpidamine on viinud Soome riigi kuristiku äärele. Miljarditesuurune võlakoorem on kerkinud hiiglaslikuks ja uute laenude võtmisega makstakse tagasi vanade laenude intresse.
„Ehk võtab uus valitsus midagi ette, sest Soome on lõhkise küna ees ja Süüriast ning Eritreast uued pagulaste hordid, mis Brüssel meile saata tahab, viivad riigi pankrotti, nagu Kreeka praegu on,“ sedastas Juhani.
Meestega oleks juttu jätkunud kauemakski, aga siinkirjutaja kiirustas Tallinki laeva peale. Mehed lubasid endast lahkesti pilti teha ja läksid ka mustlasnaise juurde poseerima. Too aga sai väga pahaseks ning korraga oligi jalutust kerjusest saanud krapsakas naisterahvas, kelle mõlemad jalad olid täiesti terved. Kiirete hüpetega ja tõrjuvate liigutustega hakkas ta enda kõrvale tulnud soomlasi minema ajama.
Järgmises Kuulutajas Ülle Kase kirjutatud lugu sellest, kuidas venelased peavad Lahtis Eesti toidukaupu müüvat poodi.
Mustlasnaie teeskleb jalutut, mangudes turistidelt raha, kuid fotoaparaati nähes kargab krapsakalt püsti.
Rätti kandev tõmmu naine müüb turistidele Soome rahvuslilli – piibelehti.
Burkkat kandev Soome Punase Risti töötaja osutab pagulastele esmaabi.
