Soomlannade maalid sünnivad silmad kinni ja lauldes

Rakvere Galeriis on kahe Soome kunstniku ühisnäitus „Diarium Invisi ehk Nähtamatu päevaraamat”.

Ülle Kask

Minna Rajala ja Jaana Kortelaineni taiesed sünnivad suletud silmadega ja meditatiivsete helide tekitamise kaudu. Nende loominguline teekond ehk teisisõnu OODIDOO-liikumine sai alguse 2017. aastal.

Minna Rajala selgitas, et „ood“ on Vana-Kreeka laul või luuletus ja „doo“ tähistab teed suure valgustuse poole.

„Nähtamatu päevaraamat” ehk „Diarium Invisi” on uurimusretk inimese tunnetusmaailma. Protsessi käigus tekkinud kujutis on kui sissekanne päevaraamatusse, see on visuaalne jälg helide saatel toimunud meditatsioonist. Kujutis tekib, kui traditsiooniline antiikne vokaalmuusika avab akna iga maaliva kunstniku hinges.

Monotüüpia-tõmmised illustreerivad protsessi käigus toimuvat sisetaju muutumist. Laulu poolt tekitatud resonants kunstniku kehas juhib tema pintsli liikumist. Kahe kunstniku ühine kogemus ja nende loodud kujutised sellest nähtamatust tunnetusest asetatakse loodavas teoses üksteise peale. See kutsub ka vaatajat keskenduma vaikuse kuulamisele oma südames.

Rakvere Galerii kuraator, klaasikunstnik Riho Hütt kirjeldas omi mõtteid ja tundeid, mis tal kahe soome naiskunstniku näitusega seoses tekkinud olid: „Ma proovin ise ka seda meditatiivset poolt endas esile kutsuda, kui tööd teen. Kui vaadata Minna ja Jaana loomingut, siis kui suled silmad, saad paremini aru sellest, mismoodi neil teosed sünnivad. Aga selline lähenemine kunsti tegemisele on ikka väga teistmoodi.”

Küsimuse peale, kas maalimine on meditatsioon, vastas Hütt, et kui tema enda töid teeb, siis on ta tõesti justkui omas mullis. „Muu maailm kaob ära, kukun nagu omasse mulli ja keskendun, mida ma ehitan või kuidas seda asja teen.”

„Kaasaegne kunstilooming ongi üsna eriline,” jätkas klaasikunstnik. „Tähtis on tunnetamine. Aga tegelikult rõhutaks seda poolt ka, et kõik tuleb ju sinu seest, kõik mõtted ja tunded tulevad sisemusest, sinu hingest. Nagu näeme Minna ja Jaana töidki vaadates. Värvid on väga mahedad ja piltidel valitseb harmoonia,“ sõnas Hütt.

„Mulle tegelikult meeldib see kevade moodi teos „U 25.3.2017.” Siin jälle, maalil „OUI 15.3.2017” on nagu Jaapani-värk. See on aga nagu mingi tulepesa,” iseloomustas Riho Hütt maali, mis valmis Athena koolis kunstihuviliste ühistööna.

Kuraatori sõnul on seekord galeriis suveprojekt, et tutvustada meie Soome sõpruslinnade kunstnikke. „Kunagi, kui me saame uue galerii, kutsume kõik oma sõbrad ja kunstnikud siin- ja sealpool lahte kokku, et tekiks kultuurisild kahe maa – Soome ja Eesti vahel, kes mõlemad tähistavad tänavu oma 100. juubelisünnipäeva.”

Näitus „Diarium Invisi ehk Nähtamatu päevaraamat” on avatud 7. juulini.

Monotüüpia workshop

Minna Rajala ja Jaana Kortelainen korraldasid kunstihuvilistele 8. juunil Rakvere Athena koolis Pikal tänaval workshopi.

Minna rõhutas kohe, et teos, mis valmib, on ainulaadne, kuna mitte kunagi pole selle sünni juures olnud peale tema ja Jaana teisi inimesi. Protsess koosnes kolmest osast. Kõigepealt alustati keha lõdvestamisega. Mugavalt istet võttes järgnes meditatsioon ehk vaikuse kuulamine ja üleliigsetest mõtetest puhastumine. Minna küsimuse peale, kas keegi on seltskonnast tegelenud kristliku või budistliku meditatsiooniga, ei vastanud mitte keegi jaatavalt.

Vaikus iseendaga kestis 10 minutit. Siis anti kõigile suur tükk paberit ja pliiats, kästi silmad kinni panna ning hakata kätt „juhtima”. Igaühel valmis oma „pilt” kas mööda spiraali liikudes, ülevalt alla kriipseldades või ringe tehes.

Jaana küsis, kas keegi värve ka nägi. Athena kunstikooli õpetaja Eliko Kajak enda sõnul värve ei näinud, küll aga oli tal pidevalt tunne, et läheb justkui üle ääre, joonistades lõpmatuse märki. Metalli- ja ehtekunstnik Harvi Varkki aga ütles, et tema värv oli kohe tumesinine. Mari Riina Rist, kunstnikunimega Leekpea oli näinud silmad kinni joonistades pidevalt oranžikas-punast kera üles-alla hüplevat. Üks naisterahvas aga nägi rohelist.

Kõik sõnad ja värvid, mis kellelgi silmad kinni joonistades tekkisid, kirjutasid Minna ja Jaana üles ja hakkasid seejärel silmad kinni laulma, kutsudes esile helisid „aa-oo-uu“. Niimoodi häälitsedes tekib muusikaline resonants ja nad leiavad maalile teema.

Pärast väikest vaheaega hakkasid kunstnikud Minna ja Jaana värve segama. Tumesinise ja lillaka ristkülikukujulise kasti sisse tekkis ovaalne ring, mida ääristas tumeroheline ja keskelt oranžikas-kollane värv, mille sisemusest omakorda paistis valge valgus. Monotüüpia-tehnikas maal pealkirjaga „8.6.2018” leidis koha Rakvere Galeriis, kus näituse avamisõhtul oli teiste taieste kõrvale jäetud suur tühi valge leht.

Jaana Kortelainen (paremal) ja Minna Rajala Rakvere Galeriis.

Foto: Ülle Kask