Sotsiaaltöö- ja heaolutehnoloogiate labor toob kokku robotid ja teraapiad

Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK) avas jaanuaris Lääne-Virumaal Mõdrikul Eesti esimese sotsiaaltöö- ja heaolutehnoloogiate labori, kuhu on koondatud robotid ja innovaatilised rakendused, mis aitavad nii eakaid kui nooremaid inimesi. Labor on mõeldud sotsiaaltöö üliõpilastele aga ka koolitusteks juba praktiseerivatele sotsiaaltöötajatele.

Katrin Uuspõld

TTK sotsiaaltöö õppekava juhi Helen Kooli sõnul on laborisse koondatud kõige kaasaegsemad eakate heaolu toetavad tehnoloogilised võimalused, millest mõned on ka juba Eestis kasutusel või suisa siin arendatud. „Lisaks vaatasime ringi maailmas ja püüdsime potentsiaalseid asju laborisse tuua,“ selgitas Kool.

Näiteks sotsiaalsete suhete edendamiseks mõeldud robot Pepper, mida Kooli sõnul kasutakse palju Suurbritannia ja Jaapani hooldekodudes, aga ka lastehaiglate ootesaalides, kus suhtlusrobot aitab meelt lahutada ja hirme vähendada.

„Meie Pepperil on eakatele suunatud programm: ta oskab jutustada lugusid, nendega koos võimelda, mängida trips-traps-trulli ja memoryt. Kui inimene kukub, siis ta reageerib ja kutsub abi,“ kirjeldas Helen Kool. Täna suhtleb Pepper inglise keeles, aga õppekava juhi sõnul on seatud eesmärgiks panna ta eesti keelt mõistma.

Mõdrikul on esindatud ka robotlemmikud – need on mängukoera ja -kassi kujuga ning on arendatud välja eakatele, kes sooviksid lemmiklooma, aga on hooldekodus või ei suudaks kodus lemmiku eest hoolitseda. Need seltsilised suhtlevad näugumise-haukumisega, viskavad end pikali ja tõstavad käppa, reageerivad häälele ja puudutusele.

„Robotlemmikuid on juba ka mõnes Eesti hooldekodus ja tagasiside on üllatavalt hea. Suurbritannia uuring konkreetselt nende robotlemmikute kohta, kes meiegi laboris on, näitab, et paraneb nii hoolekandeasutuse klientide kui töötajate heaolu,“ rääkis Helen Kool.

Järgmise poolaasta jooksul on laboris plaan luua virtuaalreaalsuse keskkondi, et üliõpilased saaksid  õppida protsesse virtuaalreaalsuses enne kui nad lähevad praktikale päris inimestega kodudesse. „Tean et sellist lähenemist kasutatakse psühhiaatria õpingutel, kuid minu teada sotsiaaltöös pole seda kuskil varem tehtud,“ märkis Kool. Näiteks saab tudeng panna ette virtuaalreaalsuse prillid ja külastada probleemset kodu, liikuda virtuaalreaalsuses ruumist ruumi, näha situatsioone, kaardistada ohud.

Eakate valvesüsteemid ja mööbel

Osa laboris leiduvast tehnoloogiast on mõeldud eakate jälgimis- ja koduvalvesüsteemideks. Helen Kool toob välja Eesti ettevõtted Medi OÜ ja Koduandur OÜ, kes on loonud andureid ja rakendusi eakate jälgimiseks ja turvalisuse tagamiseks. „Andur kaardistab inimese liikumist ruumides – see on väike, ei jää jalgu, aga näitab ära, millistel aegadel liikumine toimub. Kui liikumist ei ole ajal, mil inimene tavapäraselt liigub, siis läheb sõnum kontaktisikule. Nii saab näiteks kukkumiste puhul teada, et inimese liikumine erineb rutiinist ja saab talle appi minna. Osad omavalitsused on selle kasutusse võtnud üksinda elavate eakate jälgimisel, aga ka eraisikud kasutavad seda,“ rääkis Kool.

Eesti toode on ka nö „vanakeste voodi“, mis on välja arendatud Võrumaal. Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter on selle spetsiaalselt disaininud hoolekandeasutustele ja eakatele inimestele: voodile on sisse ehitatud lugemislamp, telefonilaadija, raadio ja ka valgusti, mis süttib, kui inimene öösel voodist tõuseb ja paneb jalad põrandale. Juurde käib muudetava kõrgusega liigutatav laud, mille saab teha nii lugemis- kui söögilauaks.

„Mujal maailmas on eakatele suunatud mööbel tõusev turunišš. Võrumaal tehti sellega algust ja disainiti koostöös Koeru hooldekoduga nii ühele inimesele mõeldud „vanakese voodi“ kui vanapaari mudel,“ rääkis Helen Kool ja lisas, et Tsenter voodeid ise toota ei plaani, küll on andnud litsentsi vabaks ja loonud prototüübid, et huvitatud ettevõtja saaks seda teha.

Heaolu teraapiate kaudu

Labori teine oluline suund puudutab heaolutehnoloogiaid, mis toetavad vaimset tervist. Selleks on näiteks massaažitool, valgusteraapia, vibroakustika, unerobot.

Unerobot on piklik padi, mille kuju meenutab uba – see aitab kliendil hingata magama jäämise rütmis. Kool selgitas, et padi paisub ja kahaneb teatud rütmiga ning kuna inimese kehal on refleks kohanduda teise hingamisrütmi järgi, siis unerobotit kaisus hoides kohandub inimese hingamisrütm masina omaga ja saabub parem uni. „Unerobot võib mängida samal ajal ka vaikset muusikat või vihmakrabinat. Uuringud näitavad, et unerobot leevendab ka üksinduse tunnet,“ lisas Kool.

„Meie eesmärk on teadvustada, et sellised vahendid on olemas, neid saab sotsiaaltöös kasutada, kui hankida tehnika ja koolitada inimesed – need aitavad väga näiteks hooldekodus elavaid eakaid,“ rääkis Kool ja lisas, et edumeelsemad hoolekandeasutused kasutavad juba täna toetavaid teraapiaid, tuues näiteks Villa Benita ja Koeru hooldekodu.

Praegu on juhendajad läbimas vibroakustilise teraapia ja valgusteraapia koolitusi, seejärel õpetatakse neid ka laboris teistele. Kool on käivitanud ka rakendusuuringu – oma koolipere seast leitud vabatahtlikud käivad regulaarselt nende seadmetega teraapiat saamas ning uuritakse, milline mõju on teraapiatel inimese üldisele heaolule ja tööheaolule. „Novembri lõpus alustasime, kevadeks loodame mingeid järeldusi teha,“ märkis Kool. „Lisaks on meie eesmärk neid heaoluteenuseid pakkuda ka oma tudengitele ja õppejõududele. Ajad ongi nii keerulised, usun, et selline toetus oleks hea.“

Uhiuues laboris plaanitakse mitmeid koolitusi ning uuest õppeaastast on sotsiaaltöö suuna üliõpilastel Kooli sõnul uued tehnoloogiad sotsiaaltöös ka kohustuslikuks õppeaineks.

Labori seadmete maksumus oli 91 473 eurot, lisaks TTK-le oli rahastajaks Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.