Sport saab olla ühteaegu põnev, tervislik ja taskukohane

Ah, et miks seda lugeda? Ära loe siis. Vedele edasi. Aga kui sind huvitab põnev spordiala, tervislik eluviis ja rõõm liikumisest looduses, võta hetk ja loe, mis mul öelda on.

Toivo Murakas

toivo.murakas@gmail.com

Matkamise ja orienteerumisega alustasin aastal 1993. Ega ma sel ajal vist väga täpselt ei teadnudki, millega tegemist. Poisid jooksevad metsas, kaart näpus, higistavad, sitikad ja satikad ronivad mööda juukseid. Ometi midagi pidi ju tegema – kes laaberdas poe taga, kes tõmbas suitsu maja nurgas, kes mängis telekamängu. Mind kaks esimest ei huvitanud. Telekamängu ei olnud, nutitelefonist ei osanud unistadagi. Oli midagi paremat – kõlab lihtsalt, aga mul oli võimalus liikuda looduses. Matkata mööda metsasid, lagendikke ja niite.

Minu mentoriks oli Urve Soe, kes Sõmerul mind ja teisi noori usinasti õpetas. Tema matkapäevikust loen, et alustasin orienteerumisega 1993. aastal. Päevaraamatus on kirjas, et 2. novembril 1993 kell 10.45 sõitsime bussiga Mõedakule orienteeruma.

Kui palju on tänapäeva lastel olemas, aga kui vähe oli sel ajal vaja, et tunda rõõmu… Mäletan hetke, kui olime kambaga jalgrattamatkal ja sadas paduvihma. Kõik lapsed olid Urve koormakatte all. Oli küll külm ja hirmus, kuid turvaline.

Kas Te kujutate ette, kui hea võib olla räimekonserv tomatikastmes? Ma olen üsna veendunud, et enamus võtaks selle küsimuse peale lahti äpi ja loeks toitumissoovitust. Sel ajal piisas aga lastele räimekonservist, leivaviilust ja barbarissi lutsukommist, et end hästi tunda. See maitse ja see hetk on mul siiani meeles. Aga tänapäeval on muud väärtused.

Vabandused mitte metsas liikuda

Orienteerumine on väga odav ja äärmiselt mõnus, samas kahetsusväärselt tahaplaanile jäänud ja kuskil varjusurmas tegutsev spordiala. Ikka on popp, kui lapsed käivad korvpallis, kergejõustikus, taekwandoos, males… Ära mõista valesti – need alad on samuti väga huvitavad, aga kuidagi on orienteerumine unustatud. Keegi ei tea enam, millega tegu.

Sellest juttu tehes kuulen tihti vastuseks: pole kuulnud, ei oska, raske on, eksin ära. Ma ütlen ühte – ärge põdege nii palju. Võtke jalad selga ja ronige metsa. Ah, et metsas on puugid? Pole raha? Ämblikuvõrk ajab meigi laiali? Külm on? Kuidas sa lähed, kui vihma sajab, märjaks saab ju? Sa ei viitsi joosta?

Sellesarnaseid vabandusi võib tuua lõputult. Tegelikult on orienteerumine mõnus spordiala ja eesmärgiks ei ole ju saada medalit. Sellest saab palju olulisemat, kui kapile veel üks metallikärakas, millega peegli ees selfit teha ja mida siis pensionipõlves metallikokkuostu viia.

Tõusev päike

Mõiste „orienteerumine“ on tuletatud ladinakeelsest sõnast „oriens“, mis tähendab tõusvat päikest, ida. Orienteerumise all mõistetakse oma asukoha kindlaksmääramist ilmakaarte ja maastikul leiduvate kohalike esemete suhtes. Orienteerumiseks on vaja kaarti ja kompassi. Kõik. Võib ka orienteeruda kaardi ja kompassita, looduslike esemete (kivid, puud, rohi), kohalike esemete (metsasihid, postid), Päikese, Kuu ja Põhjanaela järgi. Orienteerumine kasvas välja Rootsis sõjaväe kaardiga navigeerimise õppustest ja kandus üle tsiviilisikutele.

Jalad ja mõistus üheskoos

Orienteerumine on suuri rahvahulki haarav spordiala. Sel alal on mitmeid plusse. Tegevus toimub looduses, värskes õhus. See karastab ja arendab kehalisi võimeid. Metsa, kui orienteerumise „staadionit“ leidub kõikjal. Pole vaja teha suuri kulutusi ja valada betooni. Suhteliselt väikeste kuludega saab liikuma panna suuri inimhulkasid. Orienteerumine on nagu joostes malemäng – vajab nii kehalist kui ka vaimset tööd üheaegselt. Orienteerumine arendab üldisi kehalisi võimeid ning tahtelis-moraalseid omadusi: ausus, tahtejõud, seltsimehelikkus, distsiplineeritus jpm. Orienteerumine on jõukohane kõigile ja seda saab harrastada igal aastaajal.

Noored kaardiga tuttavaks

Möödunud aasta oktoobris tekkis mõte, et annaks „orienteerumispisikut“ edasi koolinoortele. Oktoobri esimeses pooles võttis mind lahkesti vastu Sõmeru Põhikool, kes andis kasutamiseks enda ruumid. Igal esmaspäeval toimub Sõmeru Põhikoolile tasuta orienteerumise huviring, mida teen sisemise motivatsiooni ajendil. Nimekirjas on 21 last 1.-6. klassist.

Kindlasti leidub praegu mõni mürgine inimene, kes mõtleb, et on ikka tegelane, endal pole õpetaja haridust ja nüüd õpetab. Haukuge edasi – karavan sõidab edasi. Ma ei pretendeeri üldse õpetaja positsioonile. Pigem laiendan noorte silmaringi ja suunan nad ekraanide tagant ära.

Tegelen hetkel võimaluste otsimisega, kuidas soetada noorte treenimiseks vajalikku varustust, tehnikat, millega siis alustada kevadel treeningute läbiviimist ning võistluste korraldamist. Olen küsinud abi Eesti Noorsootöö Keskuselt, Kultuuriministeeriumist jne. Kõik lükkavad teema kellegi teise õlule.

EAS-il on kulutada raha õhtusöökide jaoks või käia soojal maal pidutsemas, aga 2754 eurot, mida vajan õppevahendite soetamiseks, et noortel oleks „fun“ metsas liikuda, ei leita. Häbi peaks olema. Kui keegi teab kedagi, kes soovib õla alla panna, siis olen selle üle väga rõõmus. Ja ka noored on rõõmsad.

Enda abikäe on juba andnud Rakvere Orienteerumisklubi, Sõmeru Põhikool ja MTÜ Sõmeru Start – aitäh.

Orienteerumine on oskus kogu eluks

Oskus leida teed ning teada oma asukohta erinevas keskkonnas, on midagi sellist, mis annab nii lastele kui täiskasvanutele kindlustunde ja tõstab enesehinnangut. Kogemus olla tundmatus keskkonnas ja seal edukalt hakkama saada, on fantastiline ja eneseusku tugevdav.

Orienteerumisoskuse treenimine on elulise tähtsusega. Seda läheb meil vaja igapäevastes toimetustes ja tööülesannete täitmisel, looduses liikudes ning ka reisidel. Palju on neid, kes lähevad metsa seenele, teevad ühe tiiru ümber puu ja ei tea enam, kus suunas on auto või kus kodu. Orienteeruda saame erinevates tingimustes, näiteks looduses matkates, jalgratta või autoga maanteedel sõites, kanuu või paadiga merel.

 

Õppimiseks kogu keha sa vajad.

Silmad sul näevad ja kõrv püüab kajad,

käed on sul parimad puudutajad,

nahk tunneb märga, kui vette sa sajad,

õppimiseks kogu keha sa vajad.

Pea teab, kuis mõelda, vaid aega ta vajab,

on jalgadel tarkus, et läbida rajad,

selg oskab kanda kõik pambud ja pajad,

õppimiseks kogu keha sa vajad.

Kui maailma tundmise juurde teed endal rajad,

siis sõnad on kasinad selgitajad,

et saada täit tuge maailma najalt,

õppimiseks kogu keha sa vajad.

Rootsikeelse originaali autor teadmata, eestikeelse versiooni autor Contra.

 

Näide orienteerumiskaardist ja sellele märgitud võistlusrajast.

Allikas: erakogu