Südametuksed traumaosakonnas
Teisipäeva õhtuti saab kaasa elada Soome haigladraama „Pulss“ tegelastele, kelle kokkupuuted inimkeha ravitsemise ja sellega kaasnevate kõikvõimalike tunnetega on väga mitmekesised.
Tõnu Lilleorg
Ilmselt on paljud selle telelooga tuttavad, sest „Pulss“ (soome keeles „Syke“) jõudis ETV ekraanile juba nelja aasta eest. Nüüdseks on sarja näitamisjärg jõudnud seitsmendasse hooaega ja lõppu veel ei paista, kuna praeguse seisuga on sarja toodetud kümne hooaja jagu.
„Pulss“ viib meid ühe Helsingi haigla Eesti mõistes erakorralise meditsiini osakonda, kuhu patsiendid saabuvad nii kiirabiga kui omal jalal. Näeme väga erinevaid kiiret sekkumist vajavaid haigusjuhtumeid ja omanäolisi patsiente. Ja muidugi seda, kuidas haigete ravimine mõjutab arste-õdesid ja kuidas nad ühitavad oma töö- ja eraelu. „Pulsi“ ühe varasema reklaamplakati sõnad: „Elu. Surm. Draama“ iseloomustavad lugu hästi.
Üheks peategelaseks, kes on rivis algusest saati, on Lenita (mängib Lena Meriläinen). Algselt töötas ta õena koos oma kolme lähedase sõbrannaga, kes moodustasid loo keskse tegelaste neliku. Nüüdseks on Lenita saanud õdede juhiks, kes traumaosakonna keskel asuvast ringikujuliselt „juhtimissaarekeselt“ kogu patsientide eest hoolitsemist koordineerib.
Õdede algnelikust näeme tegevuses ka Johannat (Leena Pöysti), kes on vahepeal arstiks õppinud. Praegustest õdedest on suuremas fookuses linalakk Aino ja meesõde Leevi, kes mõlemad on omal moel õrnatundelised ja teevad oma tööd südamega. Arstidest saavad rohkem ekraaniaega südamekirurg Max, anestesioloog Ilmari ja numbriusku peaarst Marjut.
Max (Antti Luusuaniemi), kes on Lenita sõnul „kirurg jumala armust“, on kollektiivi staar, sest on oma töös suurepärane. Mehe isikuomaduste sekka kuulub lisaks ladusale suhtlemisoskusele ka kerge kõrkuse noot ning mängurisoon. Maxil ja Johannal oli varem kirglik armulugu, mis aga jahenes, kuid praegustes osades näib, et kolleegid on taas teineteist leidmas. Maxi mõjutab tema isa hiljutine surm, mis näib panevat meest väärtusi elus ümber hindama.
„Pulssi“ võib nimetada õigustatult menusarjaks, sest selle vaatajanumbrid on Soomes muljetavaldavad – senine rekord, 1,2 miljonit vaatajat ühel osal, saavutati 2014. aastal kohe kõige esimese osaga. Lausa kamaluga on sari noppinud Soome teleauhindu. Silmnähtavalt hea on teleloo stsenaarium, mis ühendab võluval moel igapäevase ja erilise. Tegelased on sitked ja pühendunud ning samas haavatavad ja kohati põikpäised, kuid alati valmis kaaslast või patsienti aitama.
Sarja idee autori ja algse stsenaristi Petja Peltomaa sõnul põhineb teleloo menu vaatajate janul suurte tunnete järele. Ja tõesti, nii mõneski osas leidub momente, kus silm võib kergesti märjaks minna. Lisaks tunnetele võib sarja abil laiendada ka silmaringi tervise küsimustes, siin on mul endal kogemus olemas, nagu ka silmanurka tulnud pisara osas.
Petja Peltomaa, kes on naine vaatamata oma mehelikule eesnimele, on olnud lapsena ise palju haiglas ja tunneb see-tõttu sellise maja hingeelu hästi. Sarja populaarsusest põhjanaabrite seas annab tunnistust ka tõsiasi, et loo ainetel on valminud mängufilm, mis jõuab Soome kinodesse järgmisel nädalal.
Max (maskiga) ja Ilmari operatsioonisaalis. Foto: pressimaterjalid
