Sünoptik Ele Pedassaar tutvustas ilmategijaid ja ilmastikunähtusi

Lääne-Virumaa keskraamatukogu kutsus 9. märtsil külla Ele Pedassaare, kes lisaks sünoptiku tööle õpib Tartu Ülikoolis õpetajaks ja on hobikorras muusik.

Ülle Kask

Sünoptik Ele Pedassaar üllatas publikut, siirdudes enne ilmast kõnelemist klaveri taha. „Meeleolu loomiseks laulan alustuseks ühe laulu,“ ütles ta. „Olen lapsest saati muusikaga tegelenud.“ Pedassaare enda sõnadele kirjutatud laul kätkes sõnumit, et pealpool pilvi näed elu hoopis teisest vaatenurgast.

Ele Pedassaar rääkis, et töötab sünoptikuna 2001. aastast, mil ta tudengina Ilme Klementi juurde õpilaseks läks: „Ühe aasta õppisin tema kõrval ja peale seda alustasin iseseisvat tööd ning muutusin n-ö allkirjaõiguslikuks. Näiteks tormihoiatused on dokumendid, kuhu sünoptik peab alla kirjutama, võttes selle eest ka vastutuse.“

Eestis on kaks mehitatud ilmajaama, kus paralleelselt automaatikaga teevad vaatlusi ööpäevaringselt inimesed: Tartus Tõraveres ja Harjumaal Harkus. Vaatlustehnika on maailmatasemel, usaldusväärne ja ilmastikukindel. Metoodika on üle terve maailma üks ja sama. Tulevikusuund on aga selline, et kuna ilmajaamad on muutunud automaatseks, siis on eriti ohtlike ilmanähtuste puhul oluline kaasata vabatahtlikke ilmavaatlejaid, kes nähtuse fikseerivad ja mis veel parem, üles pildistavad. Eestis on sellise info kogumiseks loodud äpp, mis kannab nime ILM+.

Ilmategijateks nimetas Pedassaar madal- ja kõrgrõhkkondasid, mida ilmakaardil tähistatakse vastavalt M ja K tähega. „Kui näiteks praegu (9. märts – toim) paikneb M-täht kaugel Põhja-Venemaal, märgib see eilset ilma. Tänane ilus ilm on K-täht ja see asetseb kenasti Eesti peal. Ja tähendab külma ööd miinus 17-st kuni miinus 20-kraadini, mida on oodata varahommikuks,“ selgitas sünoptik.

Talviti võib kõrgrõhkkonna valitsemise ajal, mil ööd on külmad ja selged, taevas virmalisi näha. „Väga suur ilmahuviline, kolleeg Kairo Kiitsak, viibis mitu ööd virmalisi jahtides väljas, tegi pilti ja jäi haigeks. Aga väga vahvad pildid tulid tal,“ jagas Pedassaar ametikaaslase seika.

Ekstreemsetest ilmaoludest

Ta rääkis, et meteoroloogid saavad ilma kohta andmeid iga kolme tunni tagant ja kogu aeg peab valvesünoptiku pilk ilmakaardil olema. Enamasti koostavad sünoptikud viie päeva ilmaprognoose, aga üks kord kuus teevad kaks sünoptikut ka pikemaid prognoose.

„Näiteks maanteeprognoose tuleb teha neli korda ööpäevas. Vaatame kaarte ja räägime maanteemeestele, mis olud teedel on. See on külma aastaaja projekt oktoobrist aprillini. Kui on vaja, siis mais ka,“ selgitas Pedassaar.

Sünoptik jätkas, et hiliskevadisel ja suvisel kuumal ajal peavad sünoptikud igapäevast infovahetust päästeametiga. Kui ilm jätkub kuivalt, on päästeamet kohustatud väljastama kõigi jaoks metsaminemise keelu.

Tormihoiatust ei anta välja ühe üksiku koha pärast, vaid kaetud peab olema 30 protsenti Eesti territooriumist. Roheline värv kaardil tähendab, et hoiatust ei ole. Kollane on esimene hoiatus, aga oranži piiridesse jääb tuisune ilm, mis kindlasti segab liiklemist. Punane värv ilmakaardil on eluohtlik ilm. Hoiatusvärvid ning ohutasemete kirjeldused leiab veebilehelt www.ilmateenistus.ee.

Ekstreemseid ilmaolusid võib Pedassaare sõnul tekkida nii suvel kui talvel. Ta tuletas meelde 2010. aasta lumetormi „Monika“, mil Padaorg kinni tuiskas ja inimesed viibisid peaaegu ööpäev läbi lumevangis.

Suviti aga tõuseb 30-kraadises kuumuses kõrgeks trombide ja vesipükside tekkimise tõenäosus. Tugev tuul alates 30 meetrist sekundis lõhub metsades puid, majapidamisi, puukuure ja kasvuhooneid. Trombide ja vesipükside eluiga kestab umbes 15 minutit, aga selle aja jooksul võivad nad palju pahandust teha.

„Mina olen sattunud paar korda vahetult peale trombi üleliikumist toimumispaigast autoga mööda sõitma, ise küll vahetult näinud ei ole. Kas teist keegi on?” esitas Pedassaar publikule küsimuse. Nii mõnigi vastas, et mäletab 15. juulil 2000. aastal Rakveret räsinud keeristormi. Sünoptik möönis, et kõige suurem tõenäosus trombi tekkeks ongi Virumaal, Pärnumaal aga võib möllata vesipüks. „Kui kujutada Eesti kaarti, siis kusagil keset Eestit, Järvamaal need trombid arenevad ja Virumaal lammutavad väga kõvasti,“ sõnas ta.

Igapäevatööst rääkides nentis Pedassaar, et varem pidid sünoptikud ilmakaardid käsitsi valmis joonistama, kuid nüüd on kõik digitaalseks läinud: „Kui me õpetame inimesi välja, laseme neil kogu protseduuri käsitsi läbi teha. Kui sa ise joonistad ja teed, siis oled selle ilmaga koos ja sees. Mulle meeldib tegelikult ilmakaarte joonistada, kuna see on ka teraapiline tegevus.“

Koroona aeg mõjutas Pedassaare sõnutsi ka sünoptikute tööd ja neile loodi kõik võimalused kodus töötamiseks. „Õhtul pakid töö juures asjad kokku ja lähed koju tööle. Kodus arvuti vahendusel töötamine on väga tore kingitus, sest seal on ainult üks arvuti ja üks lisamonitor ilmakaartide joonistamiseks, töö juures aga 30. Üks sünoptik töötab korraga 24 tundi. Hetkel me oleme seitsmekesi ja jagame 365 päeva omavahel ära,“ kõneles sünoptik.

Ees ootab soe juuli

Küsimuse peale, kuidas ta suhtub igasugustesse seapõrna pealt ennustajatesse, vastas Pedassaar, et tema seapõrna pealt ilma ei ennusta. „Aga Metsavana Arvo Saidla vaatleb loodust ja jälgib sipelgate käitumist. Minul on hea meel, et meil ilmatargad alles on,“ ütles sünoptik, lisades, et igal aastal toimub Eestis ilmavaatlejate kokkutulek ja seal on ka alati Metsavana kohal.

Lõpetuseks kuvas Pedassaar ekraanile Euroopa Keskuse pikema ilmaprognoosi mudeli (ECMWF). Lähiajaprognoosimudel näitab jahedat ilma. Kuigi kalendrikevad saabub 20. märtsil, siis ka aprilli alguses veel sooja oodata ei maksa. Kuid alates 10. aprillist peaks ilm juba normilähedane olema. Maikuu ja juuni võivad keskmisest soojemad tulla. „Juulikuusse võib aga juba praegu suveplaane teha, sest selleks ajaks näitab ilmakaart väga sooja ilma,“ rõõmustas sünoptik Ele Pedassaar teda kuulama tulnud publikut.