Surmakohvik saab jätku
Surmakohvik sai alguse jaanuaris Rakvere Teatrikohvikus, mil Harri Kingo juhatas sisse viieosalise loengute sarja. Sarja keskne teema on surm. 15. veebruaril kell 18 antakse teatepulk üle järgmisele külalisele, kelleks on seda korda palutud psühholoog Mart Laisk.
Katrin Kivi
Loengusarja eestvedajaks on läänevirulane Riho Kokk, kes nimetab end kogemusnõustajaks. Surmakohviku idee sai ta suvel Paides toimunud arvamusfestivalil, nüüd on mõte saamas reaalsuseks. Kuni maikuuni on huvitatuil võimalik arutleda jututeemadel, mis otseselt või kaudselt seotud surmaga.
„Esimene seminar läks igati korda,“ kinnitas Kokk. „Meil oli üle 30 kuulaja, mis on esimese korra kohta väga hästi. Samas on ka arenguruumi.“
„Sel korral on aga esinejaks Tartu Ülikoolis psühholoog-nõustaja kutse omandanud Märt Laisk,“ rääkis Kokk.
„Seminarisarja üheks teemaosaks on väärikas vananemine,“ tutvustas sündmuse ellukutsuja. „See teema on läbiv sarja lõpuni, mida iga esineja oma vaatekohast lahkab. Märt Laisk näiteks arutleb haletsuse (haleduse) teemadel.“
Seekordsel seminaril pakub Märt Laisk mõtisklemiseks küsimusi, et kas elu ikka välistab surma või on surm alati meiega kaasas? Ehk oleme hoopis ruum sünni ja surma vahel, kandes endas korraga nii elu kui surma?
„Haledus on surm elususes,“ on Laisk öelnud. „Ennast või teist haletsedes pidurdame elu energia voolu. Kui haledus ületab kriitilise taseme, saabub ka päris surm – elusus annab alla ja lahkub. Inimene sooritab enesetapu.“
Järgnevad vestlusõhtud toimuvad 15. märtsil, 12. aprillil ja 10. mail. Infot esinejate ja teemade kohta leiab Facebookist märksõna alt „Surmakohvik“ või Rakvere Teatrikohviku internetilehelt.
Osaluspanus ühe seminari kohta on 8 eurot, mis kogutakse kokku kohapeal.
—————————
Haledus on kutse tagasi alghõllandusse. See on ka kõikide depressioonide käivitav motiiv, mis võib meid, kui elusolendeid „kahandada“ kuni surmani välja, kutsudes esile enesetapu. Haledus ongi elusa viis surnud olla. Kui me ei julge ei elada ega surra, siis kuhtume haleduse sooja üsasse. Olles ise hale, suuname oma energiaga sinna ka oma lähedasi. See on tuntud ka energiavampiirluse nime all. Haledus on kurjuse kõige salakavalam vorm, sest ei kutsu meis esile vastuseisu, vaid vastupidi, hoopis soovi kaasa minna. Pettes ära isegi enese alalhoiu instinkti.
