SUUR INTERVJUU HALJALA VALLAVOLIKOGUSSE KANDIDEERIVA RIIGIKOGU LIIKME MARKO TORMIGA

Intervjueeris Haljala vallavolikogu hariduskomisjoni juht ja äsja aasta klassijuhatajaks pärjatud Greete Toming.

Kohtume Markoga Haljala Rahvamaja terrassil, tiigi veerel. Ilm on sügiseselt kaunis. On tuuline, kuid päike naeratab pilve tagant rõõmustavalt. Kuumad kohvitopsid kõrvale pannes alustame endise Rakvere linnapea ja Lääne-Viru maavanemaga vestlust.

Marko, miks kandideerite kohalikel valimistel?

Olen nüüd juba 12 aastat kohalikku elukorraldust arendanud ja pean seda auasjaks. On kogemusi ja tunnen, et saan olla kodukohas kasulik. Nii teadmiste, kontaktide kui juba läbitud ülesannete ja tehtud projektide näol. Tahan olla aktiivne kohaliku elu edendaja kuniks energiat jagub. Hetkel jagub küllaga – olen tippvormis.

Eelmistel kohalikel valimistel 2017. aastal toetas teid Rakveres enam kui 900 inimest, mis on üldse teine tulemus Rakveres peale taasiseseisvumist ning parim tulemus viimase paarikümne aasta jooksul. Enamat on üheksakümnendatel suutnud vaid Oleg Gross. Sel korral olete kandideerimas Haljala vallas. Miks selline valik, kui olete olnud väga soositud kandidaat Rakveres?

Olen kümmekond aastat panustanud Rakvere arengusse, jäägitult. Kõik, kes mind tunnevad, teavad, et nädalavahetused ja hilisõhtud on sageli olnud minu jaoks loomulik töö osa. Olen olnud nõudlik enda ja oma meeskondade suhtes. Selle tagajärjel on Rakvere meeletult arenenud. Seda eeskätt välisinvesteeringute, sh Euroopa vahendite oskusliku kaasamise abil. Tunnen, et olen oma panuse andnud. Teinud endast kõik, et maakonnakeskus muutuks tugevamaks ja atraktiivsemaks. Nüüd on teiste aeg. Vesi ei tohi seisma jääda ja uutel on võimalus teha paremini. Tundsin, et vajan uuteks ideedeks ka uut keskkonda ja kuna jagan oma elukohta Rakvere ja Võsu vahel, siis oli lahendus lihtne ja loogiline. Juba maavanemana töötades heideti mulle vallavanemate poolt ette, et soosin liigselt Rakveret ja tollast Vihula valda. Minu usk maakonnakeskuse üliolulisse rolli ja põhjaranniku suurde perspektiivi ei ole vahepeal muutunud.

Mis on kolm kõige põletavamat valdkonda, kuhu tunned, et peaksime eeloleva nelja aasta jooksul vallas tähelepanu pöörama?

Kvaliteetne ja tänapäeva ootustele vastav haridus. Elukeskkond ja investeeringute taotlemine väljastpoolt valla eelarvet. Olin ise Lääne-Viru maavanem kui Haljala vald langetas raske, kuid vajaliku otsuse gümnaasiumi ümberkorraldamisel põhikooliks. See oli eeltingimuseks, et saaksime praeguseks ehitusse mineva uue koolimaja tarbeks rahastust Euroopa Liidu maksumaksjalt, läbi põhikooli korrastamise meetme. Nüüd on uus koolimaja käeulatuses ja kogu valla ühine eesmärk peab olema lisaks uuele olmele ka väga heal tasemel sisu loomine.

Loomulikult on siin kõige suurem roll kooliperel, kuid ka valla poliitilisel juhtkonnal. On ju kooli näol tegemist valla hallatava asutusega. Sama oluliseks selle koostöö ja ühise pingutuse juures saavad olema õppurid ise ja nende lapsevanemad – kogukond. Koos peame looma keskkonna, kust edasi Rakvere riigigümnaasiumisse või kutseõppeasutusse lahkuvad noored oleksid kõige tugevamalt ette valmistunud uueks etapiks oma haridusteel – parimas positsioonis.

Elukeskkonna ja investeeringute all peate silmas…?

Eeskätt seda, et peame koos kõikide volikogusse pürgivate inimestega mõistma, et ligi 4500 elanikuga omavalitsuses, kus maksumaksjaid veidi üle 2000, peame väga hoolikalt üle vaatama kõik kulukohad ja teenused. Välistama raiskamise ja toetama elujõulisust näitavaid kante ja piirkondi. Ka omaalgatust. Toetama erainvesteeringute jõudmist valda. Samuti nagu kasutame Rakvere linna potentsiaali riigigümnaasiumi näol, on ka valla sees mõistlik teatud liiki teenuseid ja tegevusi kokku panna. Üks vallamaja, e-teenuste arendamine, sotsiaaltöötajate vahetu lähedus.

Ääremaastumist suudame vältida panustades teedeühendusse ja kvaliteeti, ühistranspordi paremasse korraldusse ja kiire interneti igaüheni jõudmist edendades. See kõik ei juhtu homme, kuid sellega peab jõuliselt tegelema. Konkreetsete ja mõõdetavate sammudega. Asukoht on Haljala vallal väga hea. Tugevate keskustega ja looduskauni elukeskkonnaga. Paremaks ja kiiremaks arenguks vajame elanikkonna kasvu, mida saab nii omade hoidmise kui uute elanike peibutamise abil. Uute elanike jaoks on oluline juba eelpool viidatud ühendused, kaugtöö võimalus ja keskuste lähedus. Rakvere ja Tallinn on mõlemad vaid kiviviske kaugusel. Ehitamiseks ja uue loomiseks on vaja olla aktiivne Euroopa rahastuse taotlemisel. See tähendab panustamist projektide kirjutamisse ja ettevalmistusi uute rahastusmeetmete avanemiseks. Seda olen aastate jooksul teinud kõikide oma juhitud meeskondade eesotsas ja sellel on olnud praktiline tulemus ja kasu.

Nelja aasta eest toimus tollaste Haljala ja Vihula valla ühinemine. Teadjate sõnul oli selle liidu juures suur roll ka teil?

Ei tea kui suur, kuid tollal maavanemana langes meile suur koormus nii Euroopa rahastuse jagamise, maavalitsuste tegevuse ümberkorraldamise kui ka omavalitsuste ühendamise näol. Olin Lääne-Virumaa ühinemiste koordinaator-piirkonna esindaja Põhja-Eesti regiooni vastavas komisjonis. Kaheksandal korral ettevõetud omavalitsuste reform suudeti siiski lõpuks läbi viia, kuigi minu hinnangul liiga väikese ambitsiooniga. Üks maakonnasuurune omavalitsus oleks olnud parem ja elujõulisem.

Aga tollal jah, Haljala vald ja Kadrina ei saanud oma huvides ühinemiseks kokkuleppele ning Haljala ja Vihula valla ühinemisel tekkiva valla elanike arv oli ligi 500 inimest väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt nõutud 5000 elanikku. Kuna mõlemad vallad siiski kokku tahtsid minna ja pidasid seda parimaks lahenduseks, siis tegin niipalju kui minust sõltus Tallinnas seda liitu kaitstes.

Mäletan, et Haljala vallasekretär Riinaga veel vaidlesime, kas suudame sellist erisust saada. Riinal suurt usku ei olnud. Minu veendumus jäi tollal peale (naerab). Tekkinud Haljala vald oli Eesti üks väga vähestest eranditest, mille teket lubati vaatamata elanike kriteeriumi mittetäitmisele.

Kuidas on teie hinnangul selle nelja aasta jooksul uue valla kujunemine kulgenud? Kas võib öelda, et nüüd on vald üks ja ühtne?

Ma tahan loota küll. Selge see, et kahe valla ühendamisel püüavad mõlema valla esindajad näidata oma poole elanikele, et ühinemisest võeti rammusam tükk. See valla keskuse mõiste sisse toomine ühinemisleppes ja Võsu kui keskuse määratlemine on heaks näiteks praktikas mittevajalikust ja sisuliselt mittejõustunud leppest. Valla elanikku huvitab ikka teenuste olemasolu, kiirus ja mugavus, oluliselt vähem vallamaja asukoht. Vallamajja satuvad meist ikka vähesed või siis väga harva. Haljala kaudu toimub enamuse liikumine ja Võsule kellegi eraldi suunamine tundub jabur. Teenuspunktid peavad inimesele lähedal olema. Võin kinnitada, et Võsu ei kannataks vallamaja asukoha muutuse pärast üldse. Võsul on ikka muud tugevused. Hetkel peame kummalisel kombel üleval justkui kahte vallamaja.

Rannaklubil on vallale kuuluva kauni hoonena kindlasti paremat kasutust oodata. Olgu selleks siis raamatukogu laiendamine, kultuurialase tegevuse avardamine vms. Usun, et nelja-aastane koostöö on piisav, et nüüd ka uute volinike lisandudes aina enam ühte jalga käia. Kui sel korral kandideerib kokku suisa kaheksa erinevat erakonda või valimisliitu, siis tegelikult soovime ju kõik ajada valla asja. Teed, kogemus, arusaamad võivad erineda, kuid selle jaoks ongi vaja selgitustööd ja ühtset inforuumi.

Peame mõistma, et paljud kandidaadid ei tea siiski sisuliselt valla toimimisest ja üldisemat laadi väljakutsetest. See kõik võtab aega. Omalt poolt soovin igal juhul volikogusse valituks osutudes toetada ühtse asjaajamise ja mõistmise kultuuri teket. Vähem isiklikku kiusu, rohkem riigimehelikkust. Julgust teha valla heaks ka isiklikus plaanis ebapopulaarseid otsuseid.

Teid tuntakse lisaks tööle linnapea, maavanema ja riigikogu liikmena ka suure spordiharrastuse eestvedajana. Eesti suurimaid liikumisüritusi „Eesti Ööjooks“, „Terve Rakvere Liigub“ liikumissari ja Võsu jooksud ning Käsmu lahte ületavad ujumised on teie loodud. Miks ja kuidas leiate selleks veel aega?

Armastusest liikumise ja tervete eluviiside vastu. Avastasin selle kõik alles 28-aastasena, kui esmakordselt läbisin Helsingis maratoni. Sealt alates olen olnud sellele valdkonnale müüdud. Olen tahtnud teha kodukohas suuri sündmusi ja hoida seeläbi nii Rakveret kui Võsut pildis. Pakkuda elanikele võimalust suurte või eriliste sündmuste nautimiseks, ettevõtjatele teenistust ja piirkonnale mainekasu.

Ajapuudusel olen mitmetest projektidest aastate jooksul loobunud, kuid sõprade, toetajate ja partnerite toel jätkame osade tegevustega siiski. Kuigi ma ei ole igapäevaste juhtimisotsuste juures enam tegev, siis seisan vähemalt selle eest, et väiksemagi võimaluse juures saaksime kodukohas jätkata. Noorem generatsioon oleks vist juba ammu kõikide sündmustega liikunud linnadesse, kus tarbijaid rohkem ja omavalitsuse huvi suurem. Teeme, sest meeldib – niikaua kuni meeskond jaksab ja inimesed soovivad osaleda.

Mis on hetkel pakilisemad teemad riigis ja kas parlamendi liikmena on võimalik erilist tähelepanu pöörata ka kodukandile?

Üle ega ümber ei saa COVIDiga seonduvast. Tean, et valitsusel on sellest tulenevaid teemasid ja väljakutseid rohkem kui keegi meist esmapilgul arvata võiks. Enamus otsuseid ühes valdkonnas on seotud ja mõjutavad riigi toimimist, demokraatia aluseid või inimeste õiglustunnet ka muudes valdkondades.

Muret teeb elektrihind, mis kimbutab valusalt enamust Euroopast. Väga keeruliseks on kujunenud olukord Suur-Britannias, kus probleeme ka kütuse kättesaadavusega. Venemaapoolne gaasitarnete mõjutamine jpm. Põhiseaduskomisjoni liikmena tegelen igapäevaselt ka õigusriigi ja inimeste turvatunde küsimustega. Meie kõigi põhiõiguste kaitsega.

Kohaliku tasandi osas võin vist elutöö tehtuks lugeda. Riigikogu-poolne heakskiit Arvo Pärdi nimelise kontserthoone rahastuseks, suurusega 16 miljonit eurot, peaks olema läbi aegade suurim riiklik otseinvesteering Lääne-Virumaale. Mul oli au selle projekti tarbeks omal ajal linnavolikogult projekteerimisrahastus saada, projekteerimine läbi viia, hr. Pärdiga nime kasutamise leping sõlmida ja nüüd ka parlamendi liikmena tagada, et see raha ikka meile tuleks. Usun, et keegi ei arva, et Riigikogus oldi suuresti seda meelt, et Rakveresse sellises mahus investeering peaks tulema. Ei oldud. Pigem oli üldine arusaam, et üks Pärdi maja (Arvo Pärdi keskus Laulasmaal) on juba olemas. Kogu oma poliitilise kapitali ma igal juhul selle projekti rahastuse nimel välja käisin. Tuge oli kindlasti ka teistest parlamendisaadikutest, kes Lääne-Virumaalt valitud ja üheks õnnestumise kriteeriumiks oli kindlasti Reformierakonna valitsusvastutuse kandmine. Eks sellised suured otsused on alati vähem või rohkem poliitilised valikud ning valitsejate nägu.

Aga võimalust meie kanti toetada on olnud eelnevaltki. Maavanemana Võsu-Käsmu kergliiklustee ehitamise prioriteetseks seadmine maakondlikus komisjonis, Võsu rannaala uuendamiseks vahendite leidmisele kaasa aitamine (Piirkondade Konkurentsi Tugevdamise meetme üleriigiline jääk), Haljala-Rakvere kergliiklustee kokku viimine, kus algselt oli kahel vallal plaanis kokku mitte minevalt oma lõigud eraldi välja ehitada. Valla piiriüleste projektide korraldamine ei ole lihtne, seda nii rahastuse leidmise kui sisulise koostöö tegemise osas. Aga kõrvalt ja neutraalse toega on see sageli lihtsamini saavutatav. Eks neid asju ole olnud oluliselt rohkem ja samal moel seisan edaspidigi oma kandi eest, kus võimalik. Unustamata vastutust kogu Eesti ees.

Kuidas peavad teie töötempole vastu pereliikmed ja kas pere noorim teeb juba isale etteheiteid ka vähese koosveedetud aja tõttu?

Mul on õnn olla abielus suurepärase inimesega, kes toetab mind alati ja jäägitult. Abikaasa Jule on kunstniku ja huvikooli juhina ise kõrge tööeetikaga ja teab, mida tähendab oma ideede ja uskumuste nimel pingutamine. Tema ettevõtjana ja mina poliitika kujundajana, avaliku teenistujana. Usun sellesse, et meil kõigil on suurem roll ühiskonda panustamiseks, sageli ka oma pere arvelt. Oleme oma peres sellise tempoka rütmiga harjunud. Kümneaastane poja pole teistsugust isa näinudki. Loodan, et suudan pigem temale sellist tehatahtmist edasi anda. Koosveedetavad hetked on meil sellevõrra läbimõeldumad ja aktiivsemad. Räägime ja harime pojaga üksteist väga palju. Püüan temast teha head inimest ja tema peegeldab mulle tagasi seda siirust ja rõõmu elu lihtsatest asjadest.

Mida soovitate tänasele lehelugejale, kel hääl veel andmata ja kes kaalub erinevate kandidaatide vahel?

Esiteks teen veelkord üleskutse kõikidele Haljala valla ja Lääne-Virumaa inimestele. Palun minge valima! Meie tavapärane valimisaktiivsus on tublisti alla 60% valimisealisest elanikkonnast, mis tähendab, et sisuliselt ei lähe oma kodukoha käekäigule hoogu andma iga teine inimene. Oleme sellest keskmisest tugevamad – oleme paremad ja hoolivamad!

Usun, et kõik soovivad vallale head, kuid soovitada saan siiski inimesi, keda tunnen. Vali Haljala valla Reformierakonna meeskonna tublide tegijate seast. Uno Õunapuu Võsupere/Palmse kandist, Eha Sirelbu, Andres Truman, Raili Seiton ja Ivar Lilleberg Võsult. Greete Toming, Madis Putko, Anti Tõld, Toomas Varek ja Alvar Jõe Haljalast. Viljar Larin Aasperest, Karel Aasrand Vergist ja Jaanus Nuutre Vainupealt, Krista Keedus Sagadi taustaga. Need on inimesed, kes tunnevad oma kanti, teavad kohalike muresid ja ootusi valla juhtimisele – kogukonna tulevikule. Sinu hääl loeb, iga hääl loeb! Mine kindlasti valima.