Suure tuleohuga aeg on möödas

 31. maist kehtis kogu Eesti Vabariigi territooriumil suure tuleohuga aeg, seevastu varasematel aastatel on see välja kuulutatud vaid piirkonniti. Nüüdseks on suurem oht möödas, kuid ettevaatlik tuleks olla edaspidigi.

Eliisa Sild

Suure tuleohuga aeg kestis Eestis kõrge temperatuuri ja sademete puudumise tõttu 31. maist kuni 23. juunini, mil igasugune tule tegemine võis põhjustada tulekahju metsas või maastikul. Ainsateks suure tuleohuga piirkondadeks jäid nüüdseks Jõgevamaa ning Ida-Virumaa.

Pikk põuaperiood oli tekitanud looduses hoopiski teistsuguse olukorra, kui oleme tavapäraselt harjunud nägema. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu sõnas: „Päästeamet ei ole minu mäletamist mööda nii varakult ja kogu Eesti territooriumi hõlmavat suure tuleohuga aega välja kuulutanud.“

Sellel ajal oli keelatud metsas ja maastikul suitsetamine, grilliseadme kasutamine ja lõkke tegemine sealhulgas selleks ettevalmistatud kohas. Lisaks tuli vältida mootorsõidukiga looduses sõitmist.

Kuival perioodil esines arvukalt põlenguid. Osad põlengud olid prügihunnikute ja järelvalveta lõkete näol väiksemad, kuid suuremad küündisid ka hooneteni.

Ida- ja Lääne-Virumaal toimusid mitmed suuremad tulekahjud. Näiteks 11. juunil põles Kohtla-Järvel garaažide vahel prügihunnik ning läks põlema ka garaaži katus. Samuti Vinni vallas Aasuvälja külas oli tules 10 ha raiesmikku ja noorendikku ning tugeva tuule tõttu oli põlemine intensiivne. Lisaks põles Kunda linnas 6 korteriga puidust elumaja, kuid õnneks kannatanuid ei olnud.

Jaanipäeva nädalalõpul olid päästjatel käed tööd täis. Kuigi paljud väljakutsed puudutasid tugeva tuule tõttu teele langenud puid, siis tavapärasest rohkem oli ka tulega seotud väljakutseid. Näiteks maakonna ühel suurimal jaanipeol Salla Kuursaalis läks tuli liiga suureks ning korraldajad palusid päästjaid appi.

Positiivse poole pealt võib mainida, et Päästeamet on teinud suuri edusamme ning varustust on oluliselt täiendatud. Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambing ütles, et hetkel on Päästeameti kasutuses neli drooni, mis annavad neile maastikupõlengute korral kiire ülevaate põlengu ulatusest ja võimaldavad teha kiiremaid ning efektiivsemaid otsuseid tööde alustamiseks.

Tänu vihmasadudele on tuleoht Eestis küll väiksemaks jäänud, kuid sellest hoolimata tuleb meeles pidada tuleohutusnõudeid, sest ka väiksest maastikupõlengust võib saada lühikese aja jooksul ulatuslik ja traagiliste tagajärgedega põllu- või metsapõleng.

Tuld võib teha vaid selleks ettenähtud kohas ja lõkkease tuleks teha mittesüttivale pinnale. Samuti tohib lõket teha vaid nõrga tuulega ning lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta. Lõkkel tuleb lasta lõpuni põleda, lõkkejäägid kustutada veega või summutada liivaga. Lisaks on soovitatav lõkke tegemisel ja grillimisel kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti.

Päästeamet paneb kõigile südamele, et tulekahju on kergem ennetada, kui seda hiljem kustutada. Mõtlematu tegevuse tagajärg haarab suure hulga päästeressursist ning võib oluliselt halvendada ülejäänud päästeteenuste kättesaadavust elanikkonnale.

Tuleohukaart 27. juuni seisuga.

Allikas: ilmateenistus.ee