Suvelõpu sumedaid reedeõhtuid sisustab Rakveres välikino

Sumedate Suveõhtute filmifestival tuleb tänavu kolmandat korda. Toimumispaigaks taas Rakvere linnavalitsuse väliterrass ja programmis on nii ajalooline, romantiline ja mõtlemapanev mängufilm kui kõnekas dokumentaalfilm Euroopa viimaste aastate filmivalikust.

Katrin Uuspõld

„Tagasiside eelmiste festivalide kohta on olnud väga positiivne ning Rakvere linnavalitsuse hoov on selliseks ürituseks väga sobilik keskkond ka dekoratsioonide, istumispaiga ja sisekujunduse poolest,“ rääkis filmifestivali korraldaja Karl Ander Pais, märkides, et üle Eesti koguvad suvisel ajal välikinoseansid üha enam populaarsust.

Välikino muudab eriliseks just ümbritsev keskkond. „Istud õues värskes õhus, sul on ümber veidi linnamelu, rohutirtsude sirin, lindude hääled – see atmosfäär, mis tekib, on eriline ja annab hoopis teise emotsiooni filmi vaatamisele kui kinoseinte vahel,“ leidis Pais.

Sumedate Suveõhtute filmifestivali põhiprogrammis on kokku neli linateost Ungarist, Taanist, Saksamaalt ja Prantsusmaalt ning tänavu on kõik filmid varustatud ka eestikeelsete subtiitritega.

„Saatkonnad andsid meile nimekirja oma maade pakutavatest filmidest ja valisime välja need, mis meid, festivali korraldajaid, kõnetasid ja mis võiksid ka Rakvere elanikele korda minna,“ rääkis Karl Ander Pais. „Püüame olla ka žanrite mõttes varieeruvad nii on seekord näiteks Ungari film „Vanaemade projekt“ hoopis dokumentaalfilm.“

Karl Ander Pais on koos sõprade Kristo Ambose ja Karl Andreas Sprengiga eest vedanud ka Rakvere gümnaasiumi filmifestivali, idee suvise välikinofestivali korraldamiseks tekkis noortel ühel talvel. „Noorte filmitegijate linn me ju oleme ja filmikultuur võiks siin ka lisaks teatrikinole olla. Hästi sujuvalt jõudsime filmifestivalini,“ rääkis Pais. „Oleme vaadanud seda siiski aastakaupa. Igal suvel mõtleme, et kas ja kuidas järgmisel aastal see teoks võiks saada. Võlu on selles, et saame midagi kodulinnas ära teha, anda oma põlisele elukohale midagi tagasi. See on meile südamelähedane, teeme suure rõõmuga.“

Linastused toimuvad Rakvere linnavalitsuse hoovis neljal järjestikusel reede õhtul alates 13. augustist algusega kell 20 ja sissepääs on tasuta.

Lisaks põhiprogrammile on eriseanss 4. septembril, kus Chillilaada raames linastub üks Eesti film.

Linnavalitsuse hoovis on terrassil ka katus, nii et lausvihma kätte keegi ei jää, kuid festivali korraldaja soovitab vihmaohu korral vaatajatel kaasa võtta vihmakeebi ning õhtujaheduses mõnusamaks istumiseks ka sooja pleedi.

Festivali programm

„Vanaemade projekt“ R 13.august kl 20:30 (Ungari, 2017, režissöör Bálint Révész)

Kolm vanaema – endine Inglise spioon, Natsi-Saksamaalt pärit tantsija ning koonduslaagris ellu jäänud Ungari kommunist – võtavad koos lapselastega ette teekonna minevikku. Seitsme aasta jooksul valminud keerukas rännakufilmis sünnib põlvkondadevaheline dialoog, mis suunab nooremat põlvkonda heitma elule täiskasvanulikumat pilku, võimaldades vanaemadel tunda end taas noorena, mõtestada ja leppida oma traumaatilise minevikuga.

„See on linateos, mis kõnetab nii nooremat kui vanemat põlvkonda, aidates läbi filmi süžee ja loo jutustuse mõlemal poolel üksteist paremini mõista. On lõbusaid hetki, kuid autorid pole peljanud ka raskete teemade ekraanile toomist,“ iseloomustas festivali korraldaja Karl Ander Pais.

„Meie mees Ameerikas“ R 20. august kl 20 (Taani, 2020, režissöör Christina Rosendahl)

9. aprillil 1940 ründas Natsi-Saksamaa Taanit, nõudes viivitamatut kapituleerumist. Taani valitsus alistus mõne tunniga ja alustas seejärel koostööd natsidega. Henrik Kauffmann, Taani suursaadik Ameerika Ühendriikides, otsustab kuulutada ennast vaba Taani esindajaks, keeldudes täitmast Saksamaa nõudmisi. Tõsielusündmustele tuginev ajaloodraama jälgib Kaufmanni pereelu kõrvuti pingelise sõjaaja diplomaatiaga. 

„Film põhineb ajaloolistel sündmustel, kuid selles on tugevaid hollywoodilikke jooni. Filmi peategelane Henrik Kauffmann on oluline isiksus Taani ajaloos Teise Maailmasõja ajal. Tema suurimaks saavutuseks jäi omavoliline lubamine ameeriklastel luua Gröönimaa pinnale sõjaväebaas, mis omakorda kaitses Taani sealseid valdusi natside eest ja kindlasti andis oma panuse ka kogu sõja kulgemisele. “Meie mees Ameerikas” linastub Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeval ja on sümboolselt ka Eesti looga seotud. Taani okupeeriti võõrvägede poolt samamoodi nagu Eesti, ainult Taanil õnnestus vabaneda oluliselt kiiremini ehk sõja lõpuga,“ rääkis Karl Ander Pais.

„Elavhõbe“ R 27. august kl 20 (Prantsusmaa, 2019, režissöör Stéphane Batut)

Juste eksleb Pariisi tänavatel, otsides inimesi, keda üksnes tema on võimeline nägema. Ta korjab kokku nende viimased mälestused, enne kui nad teise ilma juhatab. Ühel päeval tunneb Juste’i ära Agathe, kellega nad olid minevikus kohtunud. Noor naine on elus, mees aga fantoom. Mida nad ette võtavad, et neile antud teisest võimalusest haarata ning teineteist armastada?

„Prantsuse filmidele omaselt suurepärase loojutustuse ja romantilise kulgemisega teos. Kindlasti selle festivali üks kergemini vaadatavaid teoseid, mis lubab ennast vabaks lasta, puhata ja nautida imelist lugu suurelt ekraanilt. Film suudab vaataja tegelastele kaasa elama panna ja tunda seda romantikat, mida režissöör Stéphane Batut on läbi kaamerasilma soovinud õhata,“ kommenteeris Karl Ander Pais.

„Süsteemi error“ R 3.september kl 20 (Saksamaa, 2019, režissöör Nora Fingscheidt)

Benni on 9-aastane taltsutamatu jõnglane. Käitumishäirete pärast ei saa ta kodus elada, ema kardab teda. Mida teha lapsega, kes on täiesti kontrollimatu? Ükski turvakodu ei taha Bennit oma hoole alla võtta. Benni lootuseks saab Micha, kellel on kogemusi viharavi ja noorte kriminaalidega.

„Tegemist on üdini hinge mineva filmiga, mis suudab vaatajad šokeerida. Mõtlemapanev ja liigutav teos. Aitab näha, mis toimub keerulise hingeeluga lapse mõttemaailmas, kuidas sellele reageerivad täiskasvanud ning kuidas kõik üritavad anda endast parima, et väike maailmakodanik saaks oma raskustest üle. Rahvusvaheliselt mitmekümnete auhindadega teos on kindel “must-see“ tänavuse programmi raames,“ leidis Karl Ander Pais.

Filmifestivali toimumispaik on Rakvere linnavalitsuse hoov. Foto: Karl Ander Pais