Taani saadik: eestlased ja taanlased on sarnased
Tapal toimunud Taani lipu päeva puhul külastas linna Taani suursaadik Kristina Miskowiak Beckvard, kes keskendub oma töös suuresti just kaitseküsimustele.
Kui kaua te olete olnud Taani suursaadik Eestis ja kuidas sellesse ametisse jõudsite?
Ma olen sündinud Taanis ja minu ema on Bornholmi saarelt, mis asub keset Läänemerd. Juba lapsest saati on mul olnud suur huvi Läänemere piirkonna vastu. Mäletan, et kui Eesti sai iseseisvaks, siis see tõesti liigutas mind ja elasin väga kaasa. Olen alati plaaninud siia tulla – teil on väga ilus ja huvitav riik, mida soovisin avastada. Olen siin viibinud üheksa kuud, enne seda olin neli aastat Pariisis ja kolm aastat Viinis.
Juba 12aastaselt mõtlesin diplomaadiks saamisele. Ülikoolis õppisin juurat ja olen töötanud Taani välisministeeriumis juba 20 aastat erinevatel ametikohtadel. Siin on mu esimene töökoht suursaadikuna.
Milline mulje on teile eestlastest ja Eestist selle aja jooksul jäänud?
Ma arvan, et me pole tegelikult väga erinevad – meil on palju ühist. Mõlemad, nii eestlased kui taanlased on väga täpsed. Omavahelistes suhetes oleme väga ausad, vahetud ja otsekohesed. Meil on samad väärtushinnangud – demokraatlikud väärtused. Me hindame kõnevabadust, naiste õigusi, isikuvabadust. Meil on palju sarnasusi ja ma naudin seda siin viibides väga.
Millised valdkonnad on teie töös saadikuna enim tähelepanu all?
See on keeruline küsimus, sest on palju olulisi teemasid nii kaitse, kaubanduse kui kultuuri valdkonnas. Muidugi tuleb hästi hoolitseda Taani kodanike eest siin Eestis. Need on kõik mulle südamelähedased teemad, aga hetkel keskendun ma enim kaitsele. Seda lähtuvalt regioonis toimuvatest arengutest ja vajadusest hoida ära igasugused agressioonid Eesti ja NATO vastu. Olen õnnelik, et Taani sõdurid on siin harjutamas koos teie sõduritega, just nagu sada aastat tagasi võitlesid kakssada Taani sõdurit külg külje kõrval eestlastega teie Vabadussõjas.
Kui palju te puutute oma töös kokku Tapa linna ja siin viibivate sõduritega?
Minu jaoks on suursaadikuna väga oluline olla ühenduses nii sõdurite kui linnaga. Tapa linn on lahkelt võõrustanud nii paljusid taanlasi ja ma arvan, et on tähtis ka ennast neile tutvustada. Olen kohtunud Tapa vallavanema Alari Kirdiga ja meil oli sisukas vestlus – mul oli hea meel kuulda, et Taani sõdurid näivad siin hästi hakkama saavat. Mulle tundub, et sõduritel on olnud siin lihtne kohaneda ja kohalikega kõrvuti elada.
Õige pea on Eestisse saabumas uus rühm Taani sõdureid, kas siis on teid taas Tapale oodata?
Tõesti on juuli algul saabumas uus kontingent sõdureid ning praegused pöörduvad tagasi oma perede juurde. Tulen kindlasti peagi Tapale neid tervitama ning saatkonnal on rõõm neid hiljem enda juures Tallinnas vastu võtta, seega loodan, et ka saabuvate sõduritega hakkame tihedalt suhtlema.
Kui kauaks plaanite ise Eestisse suursaadiku ametit pidama jääda ning millised on suurimad väljakutsed, mida soovite selle aja jooksul oma töös saavutada?
Minu määratud tööaeg Eestis on neli aastat, seega jään siia 2021. aasta suveni. Ma ei nimetaks eelseisvat tegevust väljakutseks, vaid pigem võimaluseks. Mulle meeldib töötada Taani jaoks Eestis, nii poliitika, kaitse, majanduse kui ka kultuuri alal. Minu eesmärk on tugevdada meie maade kahepoolset koostööd, sealhulgas koostööd Euroopa Liidus, NATOs ning Põhja- ja Baltimaade grupis. Olulised on külaskäigud Taanist kõikidel tasanditel. Aastal 2019 loodame erinevate sündmustega tähistada Taani lipu Dannebrogi legendijärgset 800. aastapäeva Tallinnas ja mujal.
Taani kontingendi sõdurid alustasid teenistust Tapal NATO lahingugrupis 1. jalaväebrigaadi koosseisus tänavu jaanuaris. Juuli algul toimuva vahetuse käigus alustab kuuekuulist teenistust uus rühm Taani sõdureid.
Taani parlamendi liige, endine kaitseminister Søren Gade märkis, et on kuulnud nii kõrgema auastmega ohvitseride kui allohvitseride hulgas positiivseid hinnanguid siinsetele õppustele ja Eesti sõduritele.
„Teie sõdurid on ühed parimad NATOs. Nad on kõrgetasemelised professionaalid, äärmiselt oskuslikud. Teie ajalool on selles oma osa, sest olete sajandeid elanud kõrvuti hiigelsuure naabriga – te olete jäänud ilma oma vabadusest. Seepärast olete nii sihikindlad, mida iganes te teete, olgu tsiviilühiskonnas või relvajõududes,“ sõnas Gade.
Fotol Kristina Miskowiak Beckvard.
Foto: Liisi Kanna
