Taanlased õppisid puusepatööd Rakvere Ametikoolis
Erasmus+ programmi toel Rakverre saabunud Taani noored on saanud palkmajade ehitamises hindamatuid kogemusi ning astunud oma erialaste oskustega sammu edasi.
Eliisa Sild
6.-21. juunil olid Rakvere Ametikoolis õppimas kümme õpilast Taani koolituskeskusest Mercantec. Puusepa eriala õppivad noormehed tulid Eestisse eesmärgiga omandada käsitöö-palkmajade ehitamise aluseid, sest siin on see kõrgel tasemel.
„Taanlastel palkmajakultuuri eriti ei ole ja nad tahavad õppida midagi uut. Kuna siin on see levinud, on neil selleks Rakvere Ametikoolis hea võimalus,“ selgitas õpetaja Raiko Kaasik. Taanlaste õpetaja Lasse lisas: „Tulla teise riiki ja näha, kuidas siin puitmaju ehitatakse, oli uus kogemus. See on kindlasti hea võimalus noortel rohkem maailma näha ja saada uusi kogemusi, mitte ainult erialaselt, vaid ka isiklikus plaanis. Samuti õppida, kuidas teistes riikides elatakse ning milline kultuur seal on.“
Edukas koostöö
Taani koolituskeskusega on koostööd tehtud alates 2010. aastast. Igal aastal sooritavad mõned Rakvere Ametikooli õpilased praktika Taanis ning osad Taani õppurid siin, Lääne-Virumaal. Esialgu tegid noormehed Riho Mäe juhendamisel puitskulptuure ning seejärel alustati Raiko Kaasiku juhendamisel käsitöö-palkmajade aluste õppimist.
Selle aja jooksul omandasid poisid nii mõndagi. „Õppisime näiteks, kuidas turvaliselt mootorsaagi kasutada ning tappühendusi teha. Palkmaju tahtsimegi ehitama hakata, kuna siin saame mootorsaage kasutada, kuid Taanis mitte. Minu meelest on need väga võimsad tööriistad ning tahtsime neid kindlasti proovida,“ sõnas üks Taani noormeestest.
Nende õpetaja selgitas: „Taanis kasutame mootorsaage vaid metsa maha võtmiseks ja küttepuude tegemiseks, kuid mitte ehituses. Käsitsi toodetud palkmaju ei ole Taanis üldse.“
Samuti toimusid erialased õppekäigud puitmaju tootvatesse ettevõtetesse nagu AS Rakvere Metsamajand ja AS Aru Grupp ning Sagadi metsamuuseumisse. „AS Aru grupis, kus toodetakse aknaid, on kvaliteet väga kõrge ja see avaldas mulle muljet, sealt võiks endalegi tellida,“ rääkis õpilane.
Kohaliku eluga tutvumine
Lisaks töötamisele käisid poisid ka linna avastamas. Eriti nauditi Rakvere linna päevade programmi, mis oli poiste jaoks väga huvitav elamus. „Ostsin laadalt puidu koorimiseks rohkem kui sada aastat vana tööriista ja kavatsen selle igal juhul koju viia,“ ütles Taani poiss Aleksander.
Teine noormees lisas: „Oleksime tahtnud ka ühele kontserdile minna, kuid vaadates piletihinda, mõtlesime ümber. Tundub, et Eestis on sellistel üritustel hinnad ääretult kallid.“
Eestit avastades jäi poistele silma, et siin on kahte tüüpi maju – ühed, mis on väga heas korras, ja teised, mis on vanad ja vajaksid renoveerimist.
Noormehed leidsid, et meie ja Taani kooli vahel on mõningad erinevused. Praktikant rääkis, et Taanis pidid nad ärkama palju varem kui siin ja kindlasti on meie kooli mõõtmed palju väiksemad kui neil.
Taani poiste juhendaja tõdes, et tingimused ja rahaline toetus on õpilastele Taanis paremad – kui Eestis saab õpilane heade õpitulemuste puhul kuus 60 eurot stipendiumit, siis nemad saavad kaks korda rohkem ainuüksi koolis käimise eest. Haridussüsteem on muidugi ka teine, Taanis on nad 80 protsenti ajast praktikal ja saavad selle eest ettevõttelt palka ning ülejäänud aja on koolis. Rakvere Ametikoolis on see vastupidi.
Kõikide osapoolte rahulolu
Juhendajad jäid poiste tööga väga rahule ja näevad, et suur areng on toimunud. „Esimese korra kohta päris hea. Siit on palju endalgi õppida, kuidas kõike seda paremini korraldada. Õpilased on palju motiveeritumad – kui täna hommikul tulin, olid kõik õpilased juba valmis ning teadsid, millist töölõiku peavad tegema hakkama,“ rääkis Taani noorukite õpetaja.
„Viimati olid meil poistega praktilised tunnid kuus kuud tagasi. On näha, et areng on toimunud. Võib-olla on põhjus selles, et õpilased võtavad seda kui tõsist tööd ja lühikese aja jooksul peavad nad selle selgeks saama. Taanis õppides on aega rohkem ja nad võtavad seda kergemalt,“ sõnas ta.
Rakvere Ametikooli poiste juhendaja Raiko lisas: „On näha, et nad on julgemaks läinud, nad ei karda enam saage ja teisi tööriistu ning oskavad juba nendega midagi asjalikku teha.“
Naerusuised vahetusõpilased puhkepausil.
Foto: Eliisa Sild
