Taanlaste Flexas saab tööd ligi 300 virulast
Kadrinas ja Viru-Nigulas tegutseb kaks mööblitööstust, mille tootmishoonete seintel kiri Flexa. Mis asja seal aetakse, kes on tööandjad, kes -võtjad?
Aivar Ojaperv
„Flexa Eesti Kadrina ja Viru-Nigula tehased on allhanketehased, aga meil on juba ka omad kliendid,“ selgitas Flexa Eesti ASi finantsdirektor ja juhatuse liige Marianne Paas. „Kontsern kuulub sajaprotsendiliselt Taani kapitalile. Põhiliselt toodetakse mööblit, millest omakorda suurema osa moodustab lastemööbel. Turuks on põhiliselt Euroopa, aga ka Aasia eesotsas Hiinaga.“
Masu koondas tehased Eestisse
Flexa Eesti AS loodi 1994. aastal, mil Viru-Nigula lähistel hakati tootma mööblikomponente. Nagu nimigi vihjab, on tegemist suure Taani kontserni Eesti haruga.
Ettevõte kasvas kiiresti: Kadrinas avati teine tehas, Viru-Nigulasse lisandus saeveski.
Flexa kontserni põhitootmine käis toona Taanis, kus tegutses kolm tehast. Tarvikute ja mööblitekstiili tehased olid Flexal Hiinas, üks tegutses USAs ja Venemaale loodi tütarettevõte puidu varumiseks.
2007.-2008. aastal alanud majanduskriis mõjutas aga Flexat tugevalt ning tootmist pidi kokku tõmbama. „Meie siin tunnetasime masut juba siis, kui peaminister Ansip rääkis kõva häälega, et lahti pole midagi,“ meenutas Paas. „Mööblitööstuse turud on Euroopas, seal hakkas majanduslangus varem tunda andma kui siin Eestis,“ põhjendas ta.
Kontserni ellujäämiseks oli vaja tootmist kokku tõmmata. „Oli üsna noateral, kas tehased jäävad alles Taanisse või Eestisse,“ märkis Marianne Paas. „Lõpuks otsustati kolida kogu tootmine Eestisse Kadrina ja Viru-Nigula tehasesse. Taanis tootmist praegu enam polegi, seal on vaid firma peakontor, üldjuhtimine, disaini- ja turundusosakonnad jne. Ka Hiinas pole Flexal enam mööblitehast, sealne töö tehakse nüüd ära Eestis.“
„Eestis oli tootmisvõimsust piisavalt ja seda saame praegugi vajadusel tõsta,“ jätkas finantsdirektor. „Praegu töötame kahe vahetusega, mõnes valdkonnas ka kolmega. Väga rasketel aegadel jagus tööd vaid ühele vahetusele. Töötajaid on meil Eestis hetkel umbes 280, neist 70 Kadrinas. N-ö valgekraesid on meie ettevõttes vähe – hetke seisuga 31. Nende hulka kuuluvad näiteks IT-inimene, kelle roll tootmisprotsessis on väga suur, sest ka mööblitööstus on tänapäeval arvutipõhine: tootmise planeerijad, ostuspetsialistid jmt tootmist teenindavad või toetavad ametikohad.“
Oskused tagavad Eesti keskmise palga
Kui Kadrina tehase tööjõu moodustavad valdavalt kohapealsed inimesed, tööle tullakse muidugi ka Rakverest ja Tapalt, siis Viru-Nigulasse tuleb tööjõud iga päev bussidega kohale sõidutada. Nii Lääne- kui ka Ida-Virumaalt. „Kohapeal pole lihtsalt nii palju vaba tööjõudu, et meie vajadus katta,“ kinnitas Marianne Paas.
Aga kas töökäsi üldse jagub? Ka Flexa avaldab päris tihti ajalehereklaami, kus kutsutakse tööle.
„Mööblitööstuse tausta ja oskustega vabu inimesi pole nagunii – kõik tuleb ise koolitada,“ vastas finantsdirektor.
Aga kutsekoolid? „Mulle ausalt öeldes ei meenugi, et oleksime otse kutsekoolist kedagi tööle võtnud. Oleme käinud küll end tutvustamas ja kontakte otsimas, kuid tulu pole sellest tõusnud.“
Sarnast juttu räägitakse muide paljudes mööbli-, puidu- ja ka metalliettevõtetes. Midagi peab selles teemas valesti olema, sest kutsekoolid ometi töötavad ja hulk noori saab neis koolituse. Kuhu nad kaovad? Äkki on asi palgas?
„Meie töö on natukene hooajaline,“ alustas Paas küsimusele vastamist tausta avamisega. „Augustist kevade hakuni on tööjõudu rohkem vaja, värbama hakkame juba juuni lõpus. Värbame uue kaadri ja hakkame seda välja õpetama. Neist inimestest saab teha valiku, kes sobivad vastutusrikkamale tööle. Kuni pingioperaatorite kõrgeima tasemeni välja.“
Ühtlasi on Paasi jutus sulaselge vihje, et loomulikult ei saa esimest päeva-nädalat-kuud tööl olev oskusteta inimene suurt palka. „Kõrgema taseme operaatorid võivad meil saada Eesti keskmisele lähedast palka. Päris miinimumpalgal pole kedagi, ka täitsa uued inimesed mitte. Ja kui ise vähegi viitsid ning oled kiire õppija, siis võid juba mõne kuuga tõusta näiteks höövelpingi operaatoriks.“
