Taas kutsutakse maaeluga tutvuma
Laupäeval toimub teistkordselt maal elamise päev, mille käigus antakse huvilistele ülevaade sündmusel osalevate valdade elust-olust ja võimalustest. Avaüritus peeti aga juba teisipäeval.
Liisi Kanna
Maal elamise päeva eesmärk on aidata inimestel leida omale sobivat elupaika maal. Vallad tutvustavad külastajale oma lasteaedu, koole, külamaju, tervise-, kultuuri- ja spordikeskusi ning ettevõtteid. Lisaks pakutakse infot vabade elukohtade kohta ning räägitakse võimalustest ise endale töökohta luua.
Sel aastal ootab huvilisi 18 omavalitsust, mis on täpselt poole vähem kui möödunud aastal. Üritust eest vedava MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk viitas, et osalevate valdade arvule on mõju avaldanud koroonaviiruse levik ning avaldas lootust, et järgmisel aastal toimub üritus taas rohkemates paikades.
„Loodame, et maal elamise päev saab sügise üheks suuremaks sündmuseks, mis toob esile maa piirkonnas elavad inimesed nende murede-rõõmudega, kohalikud omavalitsused kui kohaliku elu korraldajad, kogukonnad, kes aktiivset elu pakuvad ning loomulikult kohapeal töökohti loovad ettevõtjad,“ loetles Habakukk teemapäeva keskmes olijaid.
Kui möödunud aastal toimus maal elamise päeva eelne partneritele mõeldud seminar Rakvere vallas, mille juht Maido Nõlvak ka idee algatajate hulka kuulub, siis tänavu kohtuti Raplas vallas, mis on samuti teist aastat osaline.
Avaürituse üheks eesmärgiks on korraldajate sõnul saada ka n-ö riigipoolset vaadet ning nõnda tegidki ettekanded kolme ministeeriumi esindajad. Rapla kultuurikeskuses peetud seminari teemaks oli sel korral seatud „Mis soosib ja mis takistab kodu rajamist maale?“
Riigihalduse ministri asemikuna ettekandega esinenud rahandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna nõunik Sulev Valner rääkis kohalike omavalitsuste rollist seejuures. „Mina ja paljud minu kolleegid rahandusministeeriumist oleme omavalitsuste usku. Arvan, et presidendil oli igati õigus, kui ta ütles riigikogu hooaja avamise kõnes eelmisel nädalal, et kohalikud otsustajad väärivad palju rohkem usaldust ning jõustamist,“ märkis Valner.
Nõunik nentis, et neid printsiipe, mida võib lühidalt kokku võtta omavalitsuste suurema usaldamisena, on kavas regionaalpoliitika raamide seadmisel ellu viia. Nii tõi ta riigireformi puudutavast eelnõust välja märksõnad nagu detsentraliseerimine, regionaalpoliitika strateegiliseks prioriteediks seadmine, omavalitsustele sobivate ülesannete juurde andmine, omavalitsuste vabatahtliku ühinemise edasine toetamine jne.
„Riik püüab omavalitsusi toetada selles missioonis, mida nad peavad eest vedama. Samas ei saa riik hakata omavalitsuste eest mida ette ära tegema. Saame luua raamistust ja aidata. Aga oleme võtnud seisukoha, et kohalik omavalitsus ise on kõige parem kohaliku elu korraldaja kohapeal,“ tõi Valner välja üldise suundumuse.
Maaeluminister Arvo Aller kõneles maale kodu rajamise otsuse konkreetsetest mõjutajatest. Ta nimetas kuus enim rolli mängivat aspekti: elu- ja ettevõtluskeskkond, töökoht, kogukond, turvalisus, maaelu maine ja teenuste kättesaadavus.
Minister vahendas uuringu tulemusi, mille põhjal motiveerib maale elama tulema elukeskkond, aga ka sobiv töökoht. Samas on just töökohtade puudumine ka suurimaks põhjuseks, miks ei tulda. Olulisemate takistustena tulid uuringust välja ka transport ja teenuste kättesaadavus.
Aller nentis, et maaeluministeerium üksi kõiki nimetatud valdkonti n-ö katta ei suuda. „Vaja on terviklikku lahendust, ministeeriumid peavad tegema koostööd ja kohalikel omavalitsustel on oma osa,“ sõnas minister, tuues seejuures välja plaani, et korraldama tuleks hakata regulaarseid valitsuse maaeluistungeid, sest lahendused on komplekssed.
Pikemalt peatus ta ka meetmel „Kodu maale“, mis toetaks peresid just eluaseme ehitamise-remontimise osas, kuid mille käivitamiseks praegu veel raha pole.
Ühe võimalusena raha maale juurde toomiseks näeb minister suve-maalaste käsitlemist päris-maalastena. „Oma olemuselt tähendaks see maksude jagamist talve- ja suvekodu vahel, mis eeldab suuremat paindlikkust maksude liigutamisel sõltuvalt inimese tegelikust elukohast eri aastaaegadel,“ nentis Arvo Aller.
Siseministeeriumi esindajana kõneles üritusel rahvastikuminister Riina Solman, andes rahvastiku ja perepoliitilise vaate maaelule. Sõna sai ka Piret Zahkna rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnast, kes kõneles uuest veebiplatvormist minuomavalitsus.fin.ee. Seminarile pani punkti Ööbiku gastronoomiatalu omaniku Ants Uustalu, kes jagas kogemusi maal elamisest ja töötamisest.
Laupäeval uksed avavate omavalitsuste kohta leiab infot maal elamise päeva veebilehel. Lääne-Virumaalt osaleb sel korral vaid Rakvere vald.
Foto: Rakvere valla Facebook
