Tahaks uskuda, et Kaitseliit on igavene

Eesti Vabariigi juubeliaastal tähistavad 100. sünnipäeva ka paljud erinevad organisatsioonid ja riiklikud asutused. Rõõm oli osaleda hiljutistel Kaitseliidu sünnipäeva kontsert-vastuvõtul Saku Suurhallis.

Einar Vallbaum,

Viru-Nigula vallavanem

Eesti vanima ja suurima jõustruktuuri – vabatahtlikke riigikaitsjaid koondava Kaitseliidu tähtpäeva tegi erilisemaks seegi, et tegu oli isadepäevaga. On ju isad need, kes juhivad meie isamaa kaitsmist. Kohtumised andsid kindla veendumuse – nagu on igavene isamaa, on igavene ka Kaitseliit.

Kuid isadest rääkides ei tohi me unustada naisi ja lapsi. Ka nendel on oma osa selles tänuväärses organisatsioonis Naiskodukaitse ja Kodutütarde ning Noorkotkaste näol. Oluline on tähele panna – mehed kaitsevad riiki ja naised kaitsevad kodu, mis kokkuvõttes tähendabki ühte ja sedasama. Nii läbimõeldud oli see organisatsioon olnud juba sajand tagasi.

Kui Eestis räägitakse üha enam julgeolekuohust ja ähvardavast idanaabrist, siis on raske ülehinnata NATO liitlaste kohalolekut ja abi, mis töötab ka heidutusena. Selle kõrval on hea esile tõsta meie endi kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate olulist ja aatelist rolli.

Teades, et täna kuulub Kaitseliitu 26 000 isamaalist kodanikku, on hea meenutada, et 1919. aastal kuulus sinna ligi 119 000 meest, kellest vähemalt 46 000 olid osaliselt sõjaliselt välja õpetatud. Meil on veel küllalt palju arenguruumi nii noorte meeste sõjalise õppe huvi tõstmises kui ka oskustes ja väljavaadetes.

Tänapäeval oleme kokku puutumas põlvkonnaga, mida nimetatakse lumehelbekesteks. Neid ei huvita näiteks julgeolekuküsimused ja nad ei tunne vajadust aktiivselt ühiskonna olulistes küsimustes kaasa rääkida.

Alles see oli, kui kordusõppustele sattunud noormees kurtis metsas vegantoidu puudumise üle… Rääkimata sellest, et mitusada kutsutut jäid väliõppustele üldse tulemata. Kui tekib reaalne oht, on sellised mehed esimesed, kes eelistavad koos naiste ja lastega põgeneda. Hindan kõrgelt neid mehi ja ka naisi, kes kaitseväest ja lisaõppustest aktiivselt osa võtavad.

Meenutagem, et Kaitseliit sai alguse I maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918, kui Eestis moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit – Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud Eesti Kaitse Liidu ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka. Varasemalt olid juba 1917. aasta septembris loodud politseiliste kohustustega Omakaitse ühendused Viljandis ja Võrus, millest said alguse Omakaitse ja edasi Kaitseliit.

Kaitseliidust rääkides ei saa mööda ka 1980ndate aastate lõpust, kui hakati ühendusi taaslooma ning kaitseliitlaste roll Eesti riigi taastamise juures oli märkimisväärne. Ilma spetsiaalse varustuse ja ka õigete teadmisteta sisendasid kaitseliitlased siiski meis suurt turvatunnet.

Palju õnne väärika juubeli puhul!

Foto: erakogu