Täiskasvanud õppija nädalal ehk TÕNil 20aastane ajalugu

Eestis on juba 20 aastat peetud Täiskasvanud õppija nädalat, nii ka tänavu. Lääne-Virumaal toimus ettevõtmise raames mitmeid üritusi ning traditsiooniliselt jagati ka tunnustusi.

Tiiu Säbel,

Lääne-Virumaa TÕN koordinaator

1997. aasta juulis Hamburgis toimunud CONFINTEA V (V Täiskasvanuhariduse rahvusvahelisel konverentsil) võeti vastu otsus hakata korraldama rahvusvahelist täiskasvanud õppija nädalat.

Mitmete liikmesriikide (eelkõige Ühendkuningriigi, Jamaica, Austraalia ja Lõuna-Aafrika) algatusel kiitis UNESCO 1999. aastal heaks rahvusvahelise täiskasvanud õppurite nädala korraldamise idee. Ettevõtmist otsustati hakata korraldama septembri esimesel nädalal, sest see hõlmab rahvusvahelist kirjaoskuse päeva 8. septembril.

Eestis ja ka mujal üle Euroopa hakati korraldama Täiskasvanud õppija nädalat laiemalt 1998. aastal. Kuulutati välja ka võimalus esitada kandidaate aasta õppija, aasta koolitaja ja aasta koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitlile. Tunnustatud on koolitussõbralikke omavalitsusi ning viimastel aastatel ka õpitegusid ja raamatukogusid.

Tänaseks korraldatakse Täiskasvanud õppija nädalat rohkem kui 40 riigis üle maailma ja see on saanud traditsiooniliseks üle-eestiliseks täiskasvanuharidust populariseerivaks ning õppimisvõimalusi tutvustavaks ürituseks. TÕNi ajal on fookuses inimese õppimine ja enesetäiendamine kogu elu jooksul. TÕNi edukaks läbiviimiseks on moodustatud tugivõrgustikud kõigis 15 maakonnas ja Tallinnas. Traditsiooniks on saanud üle-eestilised üritused nagu iga-aastane avaüritus ja täiskasvanuhariduse foorum.

TÕN Lääne-Virumaal

Ka Lääne-Virumaa osales esimese täiskasvanud õppija nädala raames korraldatud õhupalli kampaanias, mille eesmärgiks oli suunata inimesi arutlema selle üle, mida nad viimati õppisid. 1999. aastal korraldati Lääne-Virumaal ümarlauavestlus teemal „Täiskasvanute koolitus ja elukestev õppimine”. Koos olid kolme tööandja, nelja omavalitsuse, kutsekeskkooli ning tööhõiveameti esindajad.

Läbi aastate on TÕNi raames toimunud erinevaid sündmusi ja ettevõtmisi maakonna kutse– ja kõrgkoolides, täiskasvanute gümnaasiumis, raamatukogudes, lasteaedades, täiendõppekeskustes, huvihariduskoolides ning seltsingutes ja vabaajakeskustes. Eesmärgiks on jagada infot elukestvast õppest kui ühest võimalusest ajaga kaasas käia ja hoida kätt elu pulsil.

Maakond on saanud TÕNi raames tunnustust ka vabariigi tasemel: 2004. aastal tunnustati Lääne-Virumaa aasta koolitaja Eha Vallner parimaks koolitajaks. 2008. aastal valiti vabariigi koolitussõbralikumaks omavalitsuseks Vinni vald. Riho Mäe sai vabariigis aasta koolitajaks 2013. aastal ja koolitussõbralikum organisatsioon oli 2015. aastal Kadrina vallas ehitusmasinatele lisaseadmeid tootev ettevõte Pomemet.

Kuid iga tegu vajab koordineerimist ja oma panuse  koordinaatoritena on andnud 20 aasta vältel Kalle Karron, Jaak Kaseväli, Lehte Tuuling, Lea Lehtmets, Ada Väät ja Tiiu Säbel.

Tänavused tunnustatud

Oskuste aastal 2017 on TÕNi moto: „Õppimine seob põlvkondi“. Lääne-Viru maakonnas toimub palju erinevaid sündmusi. Infot TÕNi tegemiste kohta leiab kodulehelt www.andras.ee. Sellel aastal liikus TÕN 20. juubeli raames taas kord maakonnas ringi õpibuss koos spetsialistidega, jagades karjäärinõu ja infot koolituse- ning õppimisvõimaluste kohta. Õpibuss peatus ühel päeval neljas erinevas kohas: Väike-Maarja ja Tapa Linna Raamatukogus, AS Aru Grupis ning Rohuaia lasteaias.

2017. aasta kategooriad olid: aasta koolitaja, aasta raamatukogu, aasta õpitegu, aasta õppija ja aasta koolitussõbralikum organisatsioon.

Aasta õppijale esitati 9 nominenti  ning valituks osutus Maario Kupp, kes on töötanud päästjana. Müügijuhina mõistis ta, et inimestel puuduvad teadmised kütteseadmete paigaldusest ja tuleohutusest. Mariol tekkis plaan luua oma ettevõtte. Ta läbis töötukassa kaudu ettevõtluskoolituse, lõi oma ettevõtte, mis pakub korstnapühkimis- ja pottsepateenust ning tuleohutuse kaardistamist.

Aasta koolitaja nominente oli 4 ning valituks osutus Raivo Riim, kelle kohta võib öelda, et ta on Lääne-Virumaa hariduse ja kultuuri edendaja ja arendaja ning seda just maakonna inimeste teadlikkuse tõstmisel nendes valdkondades. Ta viib läbi keelekursuseid, õpetab kombeid ja etiketti, tõlgib, mängib torupilli jpm.

Aasta koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitli sai Tapa lasteaed „Pisipõnn“.

Märkimisväärne oli sellel aastal, et oli kuus õpitegu, mille seast parimat valida ei olnud lihtne. Kuid siiski leiti tugigrupi näol, et võib esile tõsta TLÜ Rakvere kolledži – Hõbeakadeemia korraldamine. Rakvere kolledž alustas 2015. aasta sügisel eakatele suunatud loengusarjaga, mille eesmärgiks oli pakkuda Lääne-Virumaa eakatele harivaid loenguid aktuaalsetel teemadel. Suulises tagasisides on eakad toonud välja, kui oluline on selline tunnustamine.

Aasta raamatukogu nominente oli sellel aastal kaks. Aasta raamatukoguks valiti Uhtna raamatukogu, mille direktor Inge Pikkoja on korraldanud ja läbi viinud õppetunde, koolitusi Uhtna lasteaias ning koolis. Kohalikku rahvast on ta harinud nii südametervise kui koduloo uurimise teemal,  toetab ja aitab neid õppimisel ning koolide läbimisel. Olles esimene, kes võttis kasutusele topoteegi, õpetab ta selle loomist nüüd teistele raamatukoguhoidjatele ja huvilistele üle Eesti.

TÕNi juubeli- ja tunnustusüritus toimus viimast korda Lääne-Viru maavalituses, kus avasõnad ütles maavanem Marko Torm. Kuna selle aasta motoks on „Õppimine seob põlvkondi“, siis tunnustamise vaheetteasted täitis pereansambel, kus haarati kaasa ka lapsed, kes õpivad muusikat.

Iga päev võib õppida, olgu see kasvõi tantsutrenn, keele õppimine, mõne uue oskuse omandamine. Miks mitte alustada õppimist koos lapsega. Tegelikult on vaja ainult tahta, seejärel tulevad lahendused ja võimalused. Läbi ajaloo on selgelt näha, et TÕNi liikumine on haaranud kogu maakonda ja TÕNi tegemistel on üheskoos edasiviiv jõud. Kõik me soovime südamesopis olla märgatud ja tunnustatud. Koos TÕNiga aitame sellele kaasa.

Aitäh tugigrupile ja koostööpartneritele, kes on aidanud TÕNi maakonnas läbi viia!

Tunnustuse Lääne-Virumaa aasta õpitegu 2017 pälvis TLÜ Rakvere Kolledž Hõbeakadeemia korraldamise eest. Foto: erakogu

Kuna sellel aastal oli palju märkimisväärseid kandidaate, siis tunnustati TÕNi raames kõikide kategooriate seas mitmeid nominente eripreemiatega.

Aasta õppija eripreemiad:

Marina Nikolajeva: „Tagasi kooli eripreemia“, 17 aastat töötanud lihttöölisena, otsis uusi väljakutseid, sellel aastal lõpetas Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi, soovib jätkata õpinguid kõrgkoolis;

Taimi Hinnosaar: „Aasta kannapööre vanemaealisena“, läbis Töötukassa abiga vajalikud koolitused ja tegi oma ettevõtte, pakub raamatupidamiseteenust;

Aavo Pekri: „Elukestev õppija“, kes on läbi õppimise leidnud omale täiesti uue eriala ja koolituste kaudu omandab pidevalt uusi juurde, plaanib jätkata õpinguid ülikoolis;

Maniola Syla: „Aasta piirkonna lõimuja“, albaanlanna, kes saabus Eestisse kaks aastat tagasi, töötukassa abiga omandanud hea eesti keele oskuse ning töötab hooldajana.

Aasta koolitaja eripreemiad:

Pille Murrik: „Perekoolitaja“, pereterapeut, täiskasvanute koolitaja 6. tase;

Lehte Tuuling: pikaajalise rahvusvahelise täiskasvanute koolitamise eest, täiskasvanute koolitaja 7. tase;

Jaan Viktor: praktiliste ja mehiste koolitustegevuste läbiviija.

Aasta õpiteo eripreemia:

Laekvere rahvaõpistu – panus kogukonnakoolitusse;

MTÜ Südameasi ja Rakke lasteaed „Leevike“ koolitusprogramm „ Kasvame koos lastega“.

Aasta raamatukogu eripreemia:

Lääne-Viru Keskraamatukogu – panuse eest elukestva õppimise propageerimisel.

FOTO: Rakvere Kolledži tiim (Tiiu Säbel)