Täiuslik kerge meelelahutus

Eelmisel nädalal jõudis kinodesse uus märulikomöödia, mis teeb tuju heaks pikaks ajaks ja mille puhul võib tekkida soov seda vaadata mitu korda.

Margit Adorf

Režissöör David Leitchi eelmine film „Killerite kiirrong“ (2022) oli vägagi verine ja täiesti pöörane märulikomöödia, peaosas kohmakas palgamõrvar Lepatriinu Brad Pitti kehastuses, tegevustik toimus Jaapanis. Juba toona sai öeldud, et Leitch oli varem filmide juures hoopis kaskadööriks ja kõige rohkem osaleski ta linateostes just Pitti varikehana. Leitch alustas režissöörina filmide tegemist 2017. aastal. Tema esimeseks täispikaks mängufilmiks oli keskpäraseks jäänud „Plahvatuslik blond“, kuid sealt edasi on ta režissöörina hoo sisse saanud ja pärast 2018. aastal linastunud „Deadpooli“ pole temalt kehva filmi tulnud.

„Kaskadöör“ põhineb lõdvalt 1980ndail eetris olnud USA samanimelisel („The Fall Guy“) telesarjal, mille peategelaseks oli filmide juures kaskadöörina töötav mees, kes teenis lisaraha kurikaelte tabamisega. Sarjas kasutati palju kaskadööre ja teiste seas osales seal kaskadöörina ka David Leitch.

Filmi peategelaseks on kaskadöör Colt, kes saab kohe alguses pea surmava vigastuse ning tõmbub seejärel filmitööst eemale. Ilmselgelt on tal post-traumaatiline stress, ta jätab maha ka oma eluarmastuse, filmioperaatorina töötava Jody (Emily Blunt) ja pargib hoopis kuskil kõrvalises kõrtsis autosid.

Kõik muutub, kui ühel päeval helistab talle produtsent Gail, kes räägib, et Jody on nüüd tegemas filmi režissöörina ja neil on vaja kaskadööri just selle näitleja jaoks, kelle varjuks Colt varem oli. Eluarmastuse kutse on suur ja Colt lähebki kohale, vaid selleks, et aru saada, et teda on haneks tõmmatud. Jody pole teda kuskile kutsunud ja üldse on kõik väga pahasti, sest Gail püüab teda valede võrku, mille tagajärjel Colt satuks mõrva eest vanglasse. Filmi lõpus muidugi kõik laheneb, happy end, magus muinasjutt, kõik on rõõmsad.

Filmi stsenaarium (Drew Pearce, Glen A. Larson) kulgeb üsna etteaimatavaid radu ega paku mingeid erilisi uuenduslikke üllatusi, aga see on täis pikitud toredat heatahtlikku tögamist, nalju, mis on meeldivalt kerged ega tohiks küll kedagi solvata (peale Tom Cruise’i) ja see on kokkuvõttes nii lustlik film, et esimese hooga ei meenugi midagi päris sarnast, millega  võrrelda. Kui märul välja jätta, siis ehk midagi sarnast nagu kunagine eesti suvitajate film „Siin me oleme“, mis on ka niisugune, et oled näinud juba küll, aga ikka vaatad, sest nii tore on.

Ning kes on näinud „Killerite kiirrongi“, siis „Kaskadöör“ ei ole pooltki nii verine. Siin on üks laip, seegi üsna esteetiline ja hukka saanud poolkogemata. Filmis on oluline rõhk Colti ja Jody armastusel, nii et see on suures osas romantiline komöödia ja sobib eriti hästi naistele. Siivutuid intiimstseene pole, võib julgelt kinno minna ka koos teismeliste lastega, olgu poiste või tüdrukutega. Meeste jaoks pakub kindlasti elevust kogu kaskadööritrikkide paraad.

Üldiselt on film nagu vahva tsirkuseetendus ja seda selle kõige paremas tähenduses. Mina käisin linateost vaatamas hommikusel pressiseansil ja mul oli kogu ülejäänud päeva tuju hea. Film andis hästi positiivse laengu ja sinna sobis ka moosine õnnelik lõpp, ma oleks tõsiselt tige olnud, kui see film oleks püüdnud olla kuidagi realistlikum ja peategelase jaoks raskemini kulgev.

„Kaskadööri“ peaosas on Ryan Gosling, kes on varem mänginud mitmeski romantilises filmis. Kui näiteks „La La Landis“ ta minu arvates ei haakunud üldse oma paarilise naispeategelasega ja ka „Barbie’s“ oli rohkem nagu kõrvaltegelane, siis siin on ta koos Emily Bluntiga tõesti usutav paar. Eelkõige lähevad kiidusõnad siinkohal Bluntile, sest eelmistes filmides on just naisosalised olnud need, kelle puhul ei märka, et neil oma vastaspartneriga mingi lavaline keemia tekiks. Siin on Blunti-Goslingu tegelaste omavahelised suhted hästi esile toodud ja välja mängitud.

Meesosalistest on üheks oluliseks tegelaseks veel näitleja Tom Ryder (Aaron Taylor-Johnson), kelle kaskadööriks Colt on ning kelle veidruste ja iseloomuvigade tõttu viiamne kogu jama sisse satubki. Taylor-Johnson mängis ka „Killerite kiirrongis“, tegelast nimega Mandariin.

Üldiselt õhkub kogu filmist seda tunnet, et meeskonnal oli suur lust linateost luua, näitlejate ansambel on tasemel ja muidugi need trikid! Ideaalne kerge meelelahutus, kui otsite midagi mõnusalt mahedat ning sellist lugu, mis ei jääks kuidagi painama. Võib ka kindlalt öelda, et edaspidi vaatate märulifilme veidi teise pilguga, sest kaskadööriamet on siin samuti kesksel kohal, nagu pealkirigi ütleb. Jääge kindlasti ka tiitreid vaatama, seal näete selles filmis osalenud teisi kaskadööre filmivõtete ajal.