Talgupäevad koguvad hoogu – veel jõuab liituda
Juba 15. korda teoks saav Teeme Ära talgupäev keskendub tänavu kodulähedaste veekogude ohutusele ja igaühe looduskaitsele. Üle-eestilistel talgute põhipäev on maikuu esimene laupäev, 7. mai, kuid mitmel pool alustatakse juba sel nädalavahetusel.
Katrin Uuspõld
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et erinevalt kahest COVID-pandeemia aastast saab tänavu talguid taas korraldada traditsioonilisel moel suuremate gruppidena. „Koroonaviirus ei katkestanud talgutraditsiooni ning sel kevadel kutsume aktiivselt osalema kõiki perekondi ja sõpruskondi, kogukondi ja töökollektiive, samuti meie uusi kaasmaalasi Ukrainast, sest koostöö ja kokku hoidmine on ärevatel aegadel parim viis turvatunde tugevdamiseks,“ rääkis Tüür.
Koostöös Päästeametiga pööratakse tänavu tähelepanu kodulähedaste veekogude ja väiksemate veesilmade ohutusele. Päästeameti ennetustöö osakonna eksperdi Mikko Virkala sõnul kinnitab probleemi tõsidust kurb statistika. „Eelmisel aastal oli Eestis viimase aja suurim veeõnnetustes hukkunute arv – uppus 60 inimest. Kukkumiste ja libastumiste tõttu uppus 19 inimest, neist seitse oma kodu juures,“ rääkis Virkala. „Esmajärjekorras vajavad turvalisemaks muutmist kastmisvee võtmise kohad, korrastamata veeäärsed käiguteed, katkised või puuduvad kaevukaaned, lagunenud purded ja sillad, libedad ja järsud kaldad ning piirdeta kallasrajad, mis nõuavad halbade asjaolude kokkulangemisel igal aastal mitu inimelu.“
Jätkuvad talguteod looduse mitmekesisuse ja elurikkuse toetamiseks, olgu selleks liigirikka lilleniidu rajamine või laiendamine, linnupesade ja nahkhiirte varjekastide meisterdamine, kompostimisala rajamine.
Kui talguplaan peaks tekkima viimasel hetkel, jõuab Teeme Ära kommunikatsiooni eestvedaja Erkki Peetsalu sõnul oma ettevõtmine registreerida ka veel 7. mai hommikul veebilehel www.teemeara.ee. Kui seda teha aga selle nädala lõpuni, siis on võimalik talgutööde hõlbustamiseks saada ka ehituspoe 25-eurone kinkekaart või liigirikka niidulillede lapikese rajamiseks seemnepakk omamaiste liikidega.
Teeme Ära ettevõtmisena registreeritud talguid on mitmel pool juba sel nädalavahetusel. Üks võimalustest on Lääne-Virumaal Varangul Selja jõe ääres, kus 1. mail on oodatud talgulised kallasrada puhastama. Talgujuht Marianne Klopets rääkis, et plaan on oma perega jõeäärt korrastada, aga kui keegi on valmis veel kampa lööma, võetakse lahkesti vastu. „Tegemist on meie maatükiga, aga kallasrada on kõigile avatud. Oleme sel kevadel seda juba korrastanud, aga tööd on veel,“ rääkis Marianne Klopets. „Kallasrada kasutavad kalamehed. Mul endal on kirg veespordi vastu ja käin paadiga sõitmas. Et sisse- ja väljaminek oleks mugav ja turvaline, üritan sellesse ka panustada,“ rääkis naine, kelle jaoks on igakevadised talgud loomulik viis heakorda panustada.
Talgutele kutsub ka perekond Talunik, kes mullu juunis ostis Rakvere vallas Andja mõisa tuuleveski ning paari kuu pärast korraldas sõpruskonnaga seal esimesed talgud ala korrastamiseks. Nüüd võetakse Teeme Ära raames uuest talgud ette 1. mail koostöös Rakvere valla ja muinsuskaitseametiga.
Plaanis on korrastada Andja mõisa tuuleveski ümbrus prügist ja tasandada maad. Veski sees olev möldri eluruumi ootab puhastamist sinna kogunenud kultuurkihist. Eesmärgiks on võetud prügist puhtaks saada ka tuuleveski lähedal asuv ja muinsuskaitse all olev Andja vana kivisild, kust läks vanasti tee üle Toolse jõe. Kivisild on võssa kasvanud ja ohtlikuks muutunud. „Maha võetud võsa on vaja välja tuua ja ladustada. Kui see saab tehtud, siis on juures üks imeline objekt, mida saab taas imetleda,“ rääkis Laila Talunik.
Samuti on plaanis külvata peenrasse päevalilleseemneid, et sügisel oleks tee ääres silmailu. „Sügisel panin mulda viissada tulbisibulat, mõtlesin teha mini-Hollandit. Aga kui need ära õitsevad, võiks seal midagi muud kasvada. Mulle tundus sobiv mõte, et päevalilled oleks toredad,“ rääkis Talunik.
Andja mõisa tuuleveski juurde talgutele oodatakse suurusjärgus 70 inimest, praeguseks on paarkümmend kindlat tulijat – liitujad on oodatud. Pererahva poolt on talgusupp ning akordionil loob meeleolu Lembit Kopso.
„Lembit oli ka esimestel talgutel ja mängis kitarri, kuna osad talgulised on samad, siis ta nüüd vahetab pilli, et ka neil oleks huvitav. Arutasime, et pille, mida ta mängida oskab, on nii palju, et võime järgmised kümme aastat teha talgud erineva pilliga,“ rääkis Laila Talunik. „Üks on koostegemise rõõm talgutel, aga oluline on ka kõhutäis ja ka midagi kultuurilist, väike elamus, millega koju lähed peale selle, et sai tööd tehtud, aga et oli ka tore omavahel rääkida ja oli tore muusika.“
28. aprilli lõunase seisuga oli ettevõtmise veebilehel registreeritud talguid üle Eesti 852, nende seast leiab loodetavasti iga huviline, kel jõudu-tahtmist kaasa lüüa, sel ja järgmisel nädalavahetusel endale sobiva väljundi.
